Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rasvatihane naabriga sama laulu ei laula

Rasvatihane. FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Suur osa lindude omavahelisest suhtlusest toimub lauldes, nii välditakse otseseid füüsilisi arveteklaarimisi.

Lauludes sõlmitakse ja hoitakse suhteid ka naabritega, kirjutab Eesti ornitoloogiaühing. Naabriga sarnased laulud ja teineteisele vahele laulmine tähendavad lindude jaoks agressiivsust ning selline toimimisviis võib lõppeda kaklusega.

Hollandis läbiviidud uuringus vaadati, kuivõrd sõltub isase rasvatihase laul naabri omast ning kas lähiümbruses elavate tihaste laul erineb kaugemal pesitsevate isaste omast. Rasvatihase lauluelemendid on ajas üsna püsivad ning pesitsusajal lauldakse samal ajal mitmeid nädalaid, on laulude muutmine naabrite järgi tülikas. Seetõttu tehakse kohandused ilmselt pesitsusperioodi alguses, kui uued naabrid on end sisse seadnud.

Refereeritud artiklit vaata Eesti ornitoloogiaühingu veebilehelt.

Tagasi üles
Back