Loomad vajavad taastusravi samamoodi nagu inimesed. Loomaarstid Kadi ja Ranno Viitmaa loodud kliinikus EriVet saavad kõik soovijad abi.
Mis on loomade füsioteraapia?
19. veebruar 2016, 14:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadi ütles ERRi raadiosaatele «Huvitaja», et mõte sellisest loomakliinikust mõlkus peas kümme aastat, ent teostuseni jõuti alles nüüd. Kliinikusse on võimalik pöörduda lemmiku neuroloogiliste, ortopeediliste ja taasturavi küsimustega.
Maailmas pole loomade taastusravi uus nähtus, ka Eestis on loomaarstid ja loomaomanikud teadlikumaks muutunud ning oskavad lemmiku vaevustega arstile pöörduda. Ranno sõnul seoti kolm ala, sest tüüpilised patsiendid on neuroloogiliste ja ortopeediliste muredega. Võimalused heaks taastusraviks olid küll olemas, aga Ranno hinnangul ei ole vastava tehnikaga ruume siiani olnud. Teine koht, kuhu saab muredega pöörduda, on Tartus tegutsev Maaülikooli väikeloomakliinik.
Arste, kes on taastusravi õppinud, võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda, kuid ala populaarsus on alles tõusmas. Kadi sõnul on vastava ala spetsialiste neli, kellest üks töötab Tartus ning kaks Pärnus, kes tegelevad hobuste muredega. Loomade füsioterapeudiks pole võimalik Eestis õppida, vaid vastav haridus tuleb omandada Soomes. «Soome koolis on reegel, et inimene peab olema õppinud kas inimese füsioterapeudiks või loomaarstiks,» selgitab Kadi. Suurim erinevus inimeste ja loomade puhul on kindlasti see, et kui inimene saab märku anda, et mõni liigutus teeb talle haiget, siis loomade puhul peab lugema kehakeelt ja usaldama sisetunnet.
Kadi kiidab loomaomanikke, sest ka kiires elutempos leitakse aega, et lemmikuga tegeleda. «Nad on väga, väga tublid,» kiidab Kadi, lisades, et omaniku roll on kogu protsessis kõige suurem. Abi vajava looma peremees saab arstilt juhendid ja harjutused, mida lemmikuga koos teha. «Kui omanik ei tee, siis loom ka ei tee enda kasuks midagi. Kui loom pääseb liikuma, siis ta liigub,» selgitab Kadi, et enamasti pole looma jaoks oluline, kas tal liigub kaks või neli jalga.
Kadi selgitab, et tihti leiab ka kodust vahendeid, mida saab võimlemiseks kasutada, näiteks kuluvad ära pallid ja isegi raamatud ning käterätirullid.
Kliiniku tegemistega saab olla kursis ka nende sotsiaalmeedia lehel.