Ametnik selgitab: kas Alaveski loomapargi karusid ähvardab magamapanek?
Täiendatud 15.16 Keskkonnaameti jahinduse spetsialisti kommentaariga!

Alaveski loomapargis on loomasõpradel harukordne võimalus vaadata tõtt teiste seas nii lambatalledega, pruunkarudega, hundipoegadega, metssigadega, põtradega kui ka ilvestega. Peremees Rein Kõivu sõnul seostab enamik loomi inimest söögi andjana, ei häbene ega võõrasta neid, pigem on loomad külastajate suhtes uudishimulikud.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

17. veebruaril jõudis avalikkuseni lugu Alaveski loomapargi karudest, keda ähvardab eutaneerimine. Veterinaar- ja toiduameti Võrumaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Elle Horn selgitab tagamaid.

Mured Alaveski loomapargiga said alguse aastal 2014, kui kolm hunti aedikutest välja said ja plehku panid. Väljapääsenud hundid, kes olid inimestega harjunud, lasti maha ning Veterinaar-ja Toiduamet tegi ettekirjutuse hundiaediku parandamiseks ja tugevdamiseks. Selleks, et hundiaedikud korda teha, oli vaja aedikus olevad hundid eraldada, kuid Horni sõnul lükati ettekirjutuste täitmise tähtaegu edasi, sest loomapargi omanik ei olnud suutnud aedikus olevaid hunte eraldada, andes loomapargile võimalus aedikud ikka korda teha. «Otsisime koostöös Tiit Maraniga Tallinna loomaaiast võimalusi leida huntidele uus elupaik Rootsi loomaaedades. Informeerisime sellest ka Alaveski loomapargi omanikku, ent tema otsustas hundid eutaneerida, kuna pidas loomade üleandmisega kaasnevat asjaajamist liiga keeruliseks,» selgitab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni jahinduse spetsialist Margo Tannik.

Huntide eutaneerimine tuli nii VTA-le kui ka Tannikule üllatusena, sest ettekirjutustes tehti märkus aedikute parandamise ja tarastuse tugevdamise kohta. Horni sõnul läks loomapargi omanike pahameel ettekirjutuse tegija peale, kes peab hoolitsema selle eest, et kaitstud oleks nii hundid kui ka pargi külastajad. «Magamapanemise otsuse võttis ta ise vastu - mitte üheski kontrollaktis ega keskkonnaameti paikvaatluse protokollis ei ole sõnagi  loomade eutaneerimisest» sõnab Horn. 

Seejärel jõudsid keskkonnaameti kaudu Alaveskile karupojad, kelle omanikud vastu võtsid. Horni sõnul lootsid omanikud ilmselt karupojad edasi anda, kuid loomaaiad on karusid täis, ning seega ei jõutud kokkuleppele, kellele karud anda.

Elle Horn veterinaar- ja toiduametist ning jahinduse spetsialist Margo Tannik keskkonnaametist käisid Alaveskil ka edaspidi aedikute seisukorda kontrollimas. Horni sõnul kaasas ta Tanniku, kuna loomaaia omanikud pidasid Horni ebapädevaks aedikute vastavust kontrollima. VTA spetsialist täpsustab et kõik loomapargile tehtud ettekirjutused tuginesid keskkonnaameti spetsialisti Margo Tanniku paikvaatluse protokollides väljatoodud puudustest lähtuvalt.

«Võrumaa Veterinaarkeskus on järelevalveasutus, kes kontrollib Keskkonnaameti poolt väljastatud loomaaia tegevusloa täitmist. Nimelt peavad kõik loomapargi aedikud vastama loomaaialoomade pidamisele esitatavatele nõuetele, mis on vajalik selleks, et tagada nii loomade, looduspargi külastajate kui ka naabruses elavate ja liikuvate inimeste ohutus. Arvestada tuleb ka sellega, et loomaaiast põgenenud loomal on keeruline iseseisvalt, ilma inimese kaasabita looduses hakkama saada. Lisaks võivad vabadusse pääsenud loomad kujutada ohtu inimestele, mistõttu loomaaedikud peavad olema tugevad ja vastupidavad,» selgitab Tannik.

Karupoiste kasvades hakkas niigi väljaveninud võrkudega ja lagunev aedik loomadele nõrgaks jääma. Seejärel otsustasid omanikud karupojad paigutada hundiaedikusse.

Kuuldused, nagu ähvardaks karusid eutaneerimine, ei vasta Horni sõnul tõele. «Ei ole üheski aktis kirjas, et nõuame eutaneerimist. Kõik ettekirjutused on tehtud aedikute tugevdamiseks,» selgitab Horn, lisades veelkord, et VTA ei käsi loomi magama panna. «Selle otsuse peab ta ise vastu võtma,» täpsustab Horn, viidates, et loomapargis elanud huntide magamapanemise otsuse võttis vastu loomapargi omanik.

Horni sõnul peaks Alavere loomapargi omanik kulutama kogu jõu loomaaedikute tugevdamisele ja parandamisele. Naine lisab, et karudele mõeldud aedik peaks olema 3,5–4 meetrit kõrge. 

Loomasõpru üllatanud sotsiaalmeedia postitusele saab pilgu peale visata siin.

Tagasi üles