Fiona, Shrek ja Viki – Aarad, kes räägivad kolmes keeles

Kui paljud unistavad, et neil oleks kodus koer või kass, siis Marianne Loik unistas suuremalt: tema soovis omale aarasid. 

Unistus suurtest lindudest sai alguse Ameerika Ühendriikidest, kus pererahval just aarad olidki. «Sain aga nendega palju tegeleda ning kui koju tagasi tulin, hakkasin ka endale linde otsima,» kirjeldab Loik teed unistuse täitumiseni. Suurimaks probleemiks oli raha. «Ostsin Summi pileti ning pääsesin telesaatesse. Seal võitsin 3000 eurot, mis aitas mind kahe aara ostmisel. Kuigi alguses plaanisin võtta ühe linnu, ostsin kaks, kes olid koos kasvanud.» Nii jõudsid majapidamisse korraga kohe kaks lindu. 

Kodus elavad kolm aarat: Fiona, Shrek ja omapärane hübriidaara Viki. «Filmikangelased on 5-aastased ja Viki 6-aastane. Kolmanda linnu ostsin 2015. aasta juulis. Kõik linnud on koorunud Hollandis,» selgitab Loik, lisades, et tema käes on nad teise ringi linnud. 

Marianne ja tema hoolealused on meediaski kuulsad. «Olen lindudega olnud «Loomahullude» saates ja samuti on Fionat ja Shreki olnud näha «Jõulusoojuse» saates pisikese Katariina loo juures. Lähinädalatel lisandub juurde veel üks Kanal 2 saade. Koostööd oleme teinud ka Papagoi Keskusega. Kogun ka papagoidega, eriti aaradega seotud asju. Lisaks käin lindudega piraati mängimas sünnipäevadel, lasteaedades ja koolides. Mulle pakuti ka hiljuti tööd USA-s Oregonis, tegeleda suurte papagoidega koos erinevatel show'del.»

Kes on aara?

«Olen uurinud ja need linnud võivad elada kodustes tingimustes isegi sada aastat. Looduses Lõuna-Ameerikas ei ela nad just väga kaua,» räägib Loik. 

Aarad on erilised ka selle poolest, et nad on võimelised õppima trikke ja rääkima. «Punased aarad oskavad rääkida tegelikult palju, minu omad eesti, vene ja inglise keeles. Sõnu teavad paarikümne kanti. Samuti oskavad järel teha kiisu mjäud, naerda ja uriseda. Mingi osa õpivad nad ise. Samas ikkagi harjutan nendega uusi sõnu. Üldiselt valivad nad ise, mida nad järgi hakkavad ja jäävad tegema,» selgitab Loik, lisades, et eriti meeldib aaradele rääkida kodus ja siis, kui neile tähelepanu ei pööra. 

«Üldse on aarad ühed häälekamad papagoid ja ka kõige suuremad maailmas. Neil on ääretult võimas nokk, millega võib purustada isegi sõrme. Omapead neid ei tasu kodus jätta.» 

Nii nagu inimesedki, on ka aarad väga erineva iseloomuga. «Fiona on eputrilla ja tähelepanuhull ning tahab, et teda emmatakse ja kallistatakse. Shrek on ettevaatlikum tüüp. Viki on rahu ise, kuid tema peab veel veidi sotsialiseeruma. Toidumaitsed on ka neil erinevad. Ühele maitsevad mahlasemad puuviljad, teisele meeldib banaan ja kolmandale paprika.»

Eestis 10–20 lindu

Aaradel on kodus oma tuba ning Internetis võib neid leida Instagrami lehel, kus jagub imekauneid pilte küllaga. «Fiona ja Shrek on harjunud transportimise ja aktiivse eluga. Neile sobivad kindlasti võimalused ja väljakutsed, osaleda üritustel või telesaate filmimisel. Nendega saaks teha ilusaid reklaame, kui modellidel julgust jagub. Mulle tuleb palju ideid pakkumisi seoses nendega, paljud jäävad inimeste ideedeks ja ei ole teostust veel näinud. Mõned projektid on nendega ka alles ees.»

Eestis on aarasid vähe, Loik tõdeb, et 10–20 lindu, kellest suur osa on pigem asutustes, nagu loomaaed, Papagoi Keskus ja loomapoed. Mõned üksikud on Eestimaal ka päris oma kodudes lemmikutena. «Põhjuseks, miks inimesed neid pelgavad kodulemmikuks võtta, ongi linnu kõrge hind, pikk eluiga, ruumivajadus, suur puur, linnu võimalik hammustamine, kahju tekitamine, tähelepanuvajadus, igapäevane koristamine ja häälekus ning linnu igapäevane vajadus puhta joogivee ja mitmekesise toidu järele. Võib öelda, et aaradel on paariaastase lapse mõistus. Ta tahab kindlasti tegevust, omaniku igapäevast tähelepanu, hoolt ja armastust. Miks mitte ka liigikaaslast, et elu veelgi huvitavam oleks. Samas on ja ka jääb see lind paljude suureks unistuseks!»

Aarade puhul peab olema ettevaatlik kemikaalidega, nikotiini, vingugaasi, lõhnaküünalde ja toidu tegemisel pannilt tulevate aurudega, sest need mõjuvad linnu hingamissüsteemile ohtlikult ja lõppevad tihti surmaga. Loik paneb südamele, et tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kuidas teised lemmikloomad lindudega läbi saavad. «Nii uskumatu, kui see ei ole, meie pere Saksa lambakoer hoiab ise eemale ja kardab linde. Sama on ka pärsia kassiga, kes neid ilusti jälgib ja lindude äkilise liigutuse või hääle peale kohe ära jookseb.»

«Minule pakuvad need linnud palju rõõmu ja olen väga õnnelik, et selle tee ette võtsin. Ameerikas ja ka Euroopas on palju olukordi, kus seda liiki lind on koju liiga kergekäeliselt ja emotsiooniostuna võetud. Usun, et ei lähe kaua, kui nii on ka Eestis. Tihti leiavad need linnud koha välismaistes varjupaikades ja koos erinevate terviseprobleemidega, nagu sulgede kitkumine.» Loik ise plaanib tulevikus teist värvi aara soetada, näiteks suurima, hüatsintaara.

«Kes teab võib olla ühel õnnelikul päeval kooruvad minu enda aaradel tibud. Paljud teavad mind juba just aarade pärast ja uurivad, kuidas neil ikka nüüd läinud on. Olen saanud nendega seoses omale kelmikad hüüdnimed. Kodus käib mul palju tuttavaid neid uudistamas. Lähiajal on plaanis anda inimestele võimalus soetada nende haruldaste lindude sulgi.»