/nginx/o/2015/08/14/4378423t1h5a43.jpg)
/nginx/o/2016/01/29/4915895t1hab4b.jpg)
MTÜ Noored Rohelised on algatanud Eestis liikumise allesjäänud saja kuni kahesaja lendorava kaitseks, kuna teadlased prognoosivad nende loomade hävimist Eesti loodusest juba 2020. aastaks.
Rohelised koondavad jõude väljasuremisohus lendoravate kaitseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lendoravaid elab Euroopa Liidu liikmesriikidest vaid Eestis ja Soomes. Lendoravate uurija Uudo Timmi sõnul oli eelmise aasta seire tulemusel meil 39 asustatud leiukohta, see aga ei anna täpset numbrit lendoravate arvukusest.
Timmi hinnangul on lendoravaid paarisaja ringis, kuid kindlasti alla 500. Zooloog ja lendoravate uurija Jaanus Remmi arvates võib lendoravate arvukus olla praeguseks poole väiksem ehk juba alla 100 isendi.
Kriitiliseks muudab lendoravate Eestis eksisteerimise asjaolu, et lendorav vajab pesitsemiseks ja elamiseks suuri õõnsustega puid, peamiselt haabasid, mida on vanade metsade raiumise tõttu jäämas üha vähemaks.
MTÜ Noored Rohelised lõi Facebookis lendoravate kaitseks kogukonna, millega on paari päevaga liitunud juba mitu keskkonnaorganisatsiooni. Ühingul on plaanis koondada kõik rohelised jõud, kellele Eesti loodus ja keskkond on olulised.
«Teadlaste hinnangul on väga tõenäoline, et populatsiooni suurus on tänaseks langenud alla piiri, kus asurkond end iseseisvalt taastoota suudaks. Meie eesmärk on kasvatada ühiskonna teadlikkust lendorava kurvast saatusest, selle tagamaadest ning ka sellest, et olukorra tagasi pööramine on nüüd Eestimaa elanike kätes,» selgitas MTÜ Noored Rohelised juhatuse liige Züleyxa Izmailova.
Loodusgiid Rein Kuresoo hinnangul andis Eesti lendoravatele viimase hoobi Kunda tselluloosikombinaat, kuna see tekitas Eestis haavapuidule uue suure nõudluse.
«2006. aastal rajati Kundas tselluloosikombinaat Estonian Cell, mis toodab 160 000 tonni haava puitmassi aastas. Pärast seda on raietega hävitatud üha rohkem lendoravale sobivaid vanu haavikuid,» märkis Kuresoo.
«Lendorav ei suuda kulgeda maapinnal mööda raiestikke – seal on ta kohmakas ja haavatav. Väikeste gruppidena isolatsioonis elavad lendoravad on seetõttu kaotanud võimaluse levida teistesse sobivatesse elupaikadesse. Lendorava kaitseks tuleb metsamassiivides, kus lendoravad elavad, hoida lisaks nende elupaikadele ka võimalikke rändekoridore. Samal ajal on metsaomanikes tekitanud pahameelt see, et kaitse alla on võetud alasid, kus lendoravat parasjagu ei pruugi elada,» selgitas Kuresoo probleemi olemust.
Züleyxa Izmailova sõnul on lendoravate arvukus äärmiselt kriitilises olukorras ja muutuse saab tuua vaid avalikkuse tugev surve valitsusele, et Eestis astutaks kiireid ja otsustavaid samme lendorava kaitseks.
«Soovime jõuda keskkonnaseisundi paranemiseni, mis toetab jätkusuutliku populatsiooni püsimist ja lendorava arvukuse taastõusu,» tõi välja Izmailova lendoravate kaitseks roheliste algatatud liikumise eesmärgi.
/nginx/o/2016/01/29/4916199t1hcfe9.png)