/nginx/o/2015/08/14/4378423t1h5a43.jpg)
/nginx/o/2016/01/25/4902257t1hbd88.jpg)
Kui Rootsi ja Soome jahimehed on hakanud kartma oma turvalisuse pärast, kuna hundijahi vastu olevad n-ö hundiaktivistid on hakanud saatma neile ähvardusi, siis Eesti loomakaitsjate ja jahimeeste vahel on mõistlikud suhted.
Hunte küttivad jahimehed saavad ähvardusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel algas Soomes hundijahi hooaeg, kuid sadu jahimehi hirmutab nende vastu suunatud vandalism ning isegi ähvardused, kirjutab Yle Uutiset.
Jahimeeste hirm tuleneb muuhulgas sellest, et Rootsis sai hiljuti tapmisähvardusi jahimees Mattias Heed, kes lasi maha autoõnnetuses viga saanud hundi. Rootsi juhtumi tagajärjel ei soovi nüüd Soomes hundijahis osalejad avalikustada oma nimesid.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Kortsi sõnul on eestlased ikka veel suhteliselt loodusrahvas. «Probleemid ja vastandlik reaktsioon tekivad urbaniseerunud keskkonnas. Kui aga loomi tead ja elad looduses, saad looduse protsessidest rohkem aru,» selgitas Korts.
«Kui Soomes ja Rootsis pahandatakse hunte küttivate jahimeestega, siis võib-olla on see info puudus. Jahimehed ei lähe ise küttima, neile antakse riigi poolt kvoot ette. Ei ole mõistlik rünnata käsutäitjaid,» kommenteeris Korts.
Soomes kritiseerivad huntide kaitsjad jahikvootide suurendamist. Hinnangute kohaselt elab praegu Soomes 220 kuni 245 hunti. Alanud jahihooajaks väljastati seal huntide küttimiseks 46 luba, mis on 22 võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Eestit ja Soomet võrreldes on kahes riigis huntide arvukus ühesugune, kuid hunte on Eestis lubatud küttida poole rohkem.
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialisti Marko Kübarsepa sõnul oli Eestis sügisel 23-25 hundikarja kokku umbes 250 hundiga, kuid see arv väheneb praegusel küttimise hooajal iga päevaga.
Keskkonnaameti andmete põhjal oli eelmise nädala seisuga Eestis kütitud 65 hunti. 2015/2106 aastaks kinnitatud küttimislimiit on 106 looma.
Kübarsepp märkis, et huntide olemasoleva arvukuse hindamisel tuleb paraku arvestada ka salaküttimise määra, mis on palju suurem, kui seni arvatud. «Loomad sisuliselt kaovad õhku. Mitmes jahipiirkonnas kaovad loomad jäljetult,» tõi Kübarsepp välja Eestis esile kerkinud uue probleemi.
Jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts kinnitas, et salaküttimisega on Eestis probleeme, kuid lisas, et õnneks on salaküttimise seis suhteliselt väike võrreldes varasemate aegadega.
Kortsi sõnul Eesti jahimehed austavad hunti väga tema tarkuse poolest. «Hundihirmu või huntide vihkamist meie jahimeeste seas ei ole, vaid ikkagi austus huntide vastu,» sõnas Korts.