Eesti looduses on hakanud pisitasa uustulnukana levima tamme-kirjurähnid, kes olid meil 2005. aastani harulduste nimekirjas, kuid nüüd on nendest saanud Lõuna-Eesti lehtpuumetsades ja parkides väikese arvukusega pesitsejad.
Saage tuttavaks: tamme-kirjurähn on Eesti looduse uustulnuk
Kindlalt võib neid uustulnukaid kohata Otepää kalmistupargis, Pühajärve pargis, Räpina pargis, Vana-Vastseliina lossipargis, Helme lossipargis ja Tartus Raadi kalmistul, kirjutab Looduskalender.
Tamme-kirjurähni juures hakkab silma roosa sabaalune, triibulised küljed ning hele kõhualune. Tema must seljasulestik sarnaneb suur-kirjurähni musta seljaga. Pealael olev punane kiir, mis emaslinnul lõpeb pealael, isaslinnul aga ulatub kukla taha, on sarnane suur-kirjurähni noorlinnuga ja seetõttu võib neid kahte liiki kergesti segi ajada.
Tamme-kirjurähn jääb oma suuruselt väike-kirjurähni ja suur-kirjurähni vahele. Tema nokk on kahe teise nimetatud rähni omast väiksem ning on mõeldud pigem nokitsemiseks kui «lammutamiseks«. Seetõttu kuuleme tamme-kirjurähni ka harva «trummeldamas«. Kõiki kolme kirjurähni iseloomustavad valged õlad ning nende sulestik on aasta läbi püsiva väljanägemisega.
Tamme-kirjurähni häälitsemist saab kuulata Veljo Runneli salvestisest.