Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Mida teame selle aasta loomast - mägrast?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Mäger.
Mäger. Foto: Ingmar Muusikus

Selle aasta loomaks on mäger, keda saab jälle maikuust eraldi mägrakaamerast vaadata.

Zooloog Tiit Hunt sõnas «Ringvaatele», et üheks ajendiks oli see, et kaks aastat on mägrakaamerat edukalt katsetatud ning kaamera vahendusel on aasta looma ka lihtsam tutvustada. «Kui metsas kõvasti ringi käia ja sattuda mägra uru lähistele, siis võib see juhtuda,» selgitab Hunt võimalusi, kuidas aasta loomaga päris ise kohtuda. 

Mägrakaamera vaateväljas Saaremaal elab kaks usinat looma, nimeks Tõnis ja Kadi. Viimane sai nime saarel tegutseva raadio Kadi soovitusel.

Zooloog ise on mäkra ka lähedalt näinud: «Oli juhus, kui pistsin pea mägra urgu ja ja mäger tuli parasjagu alt üles ja tundsin ta hapukat hingeõhku,» meenutab Hunt, lisades, et mägral on väga hea haistmine, ent mitte nii hea silmanägemine. 

Hundi sõnul on mäger töökas elukas: nad korrastavad oma maja ja urusüsteemi, ehitavad urge järjest juurde ning mitu korda aastas veavad pesamaterjali sisse ja välja. Kogu loomade tegevus käib mägralinna ümber. Mägralinna näol on Hundi sõnul tegemist künkaga, kus on palju avasid, mitmel kõrgusel urgusid ja elada võib seal üks kuni mitu perekonda. «Kaamera juures olev mägralinn on kaunis väike mägratalu, seal on kuus ava,» selgitab Hunt, lisades, et kui ülemöödunud aastal oli veel linn viie avaga. 

Mäkradel sünnivad pojad üle aasta kevadel. «Pojad on järgmise talve ema juures samas urus ja siis alles järgmisel talvel lähevad omapäi,» selgitab Hunt. 

Hetkel magab aasta loom talveuinakut. Aeg-ajalt istuvad nad uru ees uniste nägudega ja hingavad värsket õhku ning lähevad jälle talveuinakut magama. 

Aasta looma tegemisi-toimetamisi saab jälle maikuust jälgida.

Tagasi üles