Jaanuaris toimub viiekümnendat aastat rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus, millega kogutakse teavet veelindude talvitusalade kohta ning jälgitakse liikide arvukuse muutusi ja seisundit.
Algab viiekümnes rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus
Tegemist on maailma suurima ja laiaulatuslikema lindude seireprogrammiga, kus igal aastal osaleb üle saja riigi. Alates 1996. aastast on kesktalvine veelinnuloendus riikliku keskkonnaseire osa, mida juhib Keskkonnaagentuur. See on Eesti üks populaarsemaid lindude seire projekte, kus mõnel aastal on osalenud peaaegu kakssada loendajat.
Veelinnuloenduses osalemiseks tuleb endale sobival jäävabal rannikulõigul või siseveekogul määrata ja kokku lugeda kõik veelinnud. Loendus püütakse kõigis riikides läbi viia jaanuari kesksel nädalavahetusel (sel aastal 16.-17. jaanuaril), kuid arvestatakse kõiki jaanuaris tehtud vaatlusi.
Vaatlusandmed tuleb sisestada e-Elurikkuse andmebaasi või saata Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu.
Talvise veelindude seirega kogutud andmete alusel on maailmas kaitse alla võetud ligi viis miljonit ruutkilomeetrit märgalasid, määratletud tuhandeid rahvusvahelise tähtsusega linnualasid, selgitatud välja paljude vee- ja rannikulindude asurkondade seisund ja astutud samme nende liikide kaitseks. Viimati kinnitati eelmisel aastal näiteks ka Eestis väga olulise liigi auli rahvusvaheline kaitse tegevuskava.
Eestis toimus esimene kesktalvine veelinnuloendus 1957. aastal. Rahvusvaheliselt koordineerib seiret organisatsioon Wetlands International Hollandist, meil Eesti Ornitoloogiaühing.
Kesktalvise veelinnuloenduse ja varasemate aastate aruannetega saab tutvuda EOÜ kodulehel.
2015. aasta kesktalvise veelinnuloenduse käigus saadeti Eestis vaatlusandmeid kokku 62 linnuliigi kohta, kellest vee- ja rannikulinde oli 42 liiki. Eesti vete arvukamaks talvitajaks oli eelmisel aastal aul, keda loendati ligi 36000 isendit. Järgnesid sõtkas, kirjuhakk, kühmnokk-luik ja laululuik.