Õnnelikult kodus: Väärkoheldud Bingo

Bingo Kertu Jukkumi juures hoiukodus. Foto: Kertu Jukkum/Nurru Ometi/Facebook

Nurru Ometil on põhjust rõõmustada: järjekordne abivajav lemmik on endale armastava kodu leidnud. 

Bingo lugu tundub ulatuvat kaugemale kui esialgu oskaks arvata. Mustlasperekond – kelle jaoks oli Bingo teine koer – sidus esimese hundilaadse koera nööriga puu külge. Paar aastat tagasi võttis veterinaaramet perekonnalt koera ning Valga loomade varjupaik otsis abivajajale uue kodu. 

Seejärel jõuab lugu Bingoni, kes jõudis perre aasta eest. Bingo elas õues, toitjaks enamasti naabrid, kel pisikesest hooletusse jäetud loomast lihtsalt kahju oli. Esimest korda jäi ta auto alla teadaolevalt suvel. Paraku ei pakkunud ükski inimene loomale abikätt ja nii pidi koer omade jõududega hakkama saama. 

Mõned kuud tagasi jäi Bingo uuesti auto alla. Esimesest õnnetusest deformeerunud luumurd tegi haiget ning loom ei saanud enam püsti. Naabrid anusid mustlasperet, et nood abi kutsuksid, aga ei, selle asemel pisteti loom pimedasse kinnisesse kuuri elama. Nüüd ei saanud enam naabrid teda ka toita mitte.

Hädas naabrid pöördusid veterinaarameti poole, kes ka kohale kiirustas. «Sel samal hetkel, kui ametnik kohale jõudis, võeti loom mustlasperelt ära ja toimetati otse operatsioonilauale, et teha, mis võimalik. Mustlaspere on avaldanud soovi looma tagasi saamiseks, kuid seda võimalust neil mõistagi enam pole,» selgitavad Nurru Ometi vabatahtlikud. 

Bingo lool on aga ilus lõpp. «Pärast hoiukodusse kolimist oli looma süda hetkega võidetud. Ta küll kartis üksi jäämist, kuid ootas alati truult. Mitte sammugi ei jäänud maha – olgu toas või väljas. Imeline loom, hoolimata kõigest, mis läbi elatud,» kiidab Nurru Ometi. 

Bingole kodu pakkunud Kertu Jukkumi unistus oli aiaga maja, pühendunud inimesed ja teised lemmikud. Nii täpselt läkski. «Katriin elab aiaga majas, tema südames on koht veel sarnasel pisikesel koeraneiul Ronjal ja kahel päästetud kiisul, kuid oli ruumi ja ootust veel ühe koera jaoks, sest nagu Katriin ise ütleb – koer on karjaloom ja vajab kaaslast,» selgitab Nurru Ometi. 

Tänasest Hugo nime kandev koer on perenaise sõnul küll veel stressis, kuid mitte keegi ei kahtle, et see kõik on kiirelt mööduv, sest mängukaaslasi, vabadust, palle ja rõõmu on ümberringi nii palju. Pealegi lubas vanaema, et ruttab turule head ja paremat kutsadele tooma.

Nurru Ometi saadab tänusõnad kõigile märkajatele ning ennekõike kodu pakkunud Katriinile.