Aleksei Turovski tiigri ja kitse sõprusest: selliseid sündmusi on üüratult palju

Aleksei Turovski

FOTO: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Hiljuti anti ühes safaripargis teada enneolematust sõprusest, kus tiigri söögilauale jõudnud kitsest sai kaslasele hea sõber. Aleksei Turovski selgitab, kuidas on see võimalik.

Kits Timur on tiiger Amuri puuris ülbelt hõivanud kaslase magamisaseme: Timur magab uhkelt majakeses, samal ajal kui kaslane peab unenägusid maja katusel vaatama. Zooloog Aleksei Turovski rääkis ETV pühapäevases hommikusaates «Hommik Anuga», et selline sõprus võis sündida ilmselt seetõttu, et tiigril polnud kõht väga tühi. Oma osa oli sellel ka kitse julgusel, kes, pea püsti, tiigri poole marssis. Turovski sõnul võib paralleeli tõmmata inimeste maailmas teretamisega, kus teisele vastu tulles noogutatakse. «Me noogutame tere, kas me ütleme seda või mitte, aga see tähendab momentaanselt, et teisele kõri kallale ei lähe,» selgitab Turovski loomamaailma tagamaid.

Kas nädalajagu koos elanud tiigri ja kitse pealtnäha harmooniline suhe võib siiski eeldatava lõpu leida? «Kui talle toitu ei anta, siis võib. Kui talle pakutakse mõnda looma, keda ta on harjunud sööma, kitse näiteks, ja kes sinna sattudes hakkab kohe paaniliselt käituma või jääb šokki ja eriti siis kui ta hakkab ära jooksma,» selgitab Turovski, et tiiger asub kindlasti saaki sööma, olenemata sellest, et sõber sokk kõrval seisab. «Selliseid sündmusi on üüratult palju,» sõnab zooloog.

Tallinna loomaaias Turovski sõnul selliseid suhteid loomade vahel välditakse, sest neid pole vaja. «Nad [suhted] ei ole õiged. Kui tahad pidada looma võimalikult normatiivselt õigesti, siis ei tohi selliseid asju ette võtta,» selgitab Turovski.

Ometigi on palju teada ka juhtumeid, kus inimesed on suurte kiskjatega väga suurteks sõpradeks saanud. Turovski sõnul on tegemist inimese väga konkreetse ja omapärase töö tulemusega. «Iga loomaga on sellist kontakti raske saada,» selgitab zooloog, lisades, et ka loomadel on kindel temperament kaasa sündinud, millega tuleb arvestada. Sellisel juhul tuleb kindlaks teha, milline on konkreetse isendi positsioon karjas, millised on tema ja teiste loomade omavahelised suhted ning millised ambitsioonid tal on. «Oluline on loomaliigi käitumise ja isendi tundmine,» selgitab Turovski suure töö tagamaid. Selgub, et kui looma ja inimese vahel on väga tugev side, siis kiskja kahejalgset ei ründa.

Populaarne

Tagasi üles