Muinasaegsete savipotikildude uuring näitab, et inimeste kiindumus mesilastesse viib kiviaega ehk 1500 aastat kaugemasse minevikku, kui seni arvati.
Inimesed on mesilasi ekspluateerinud seniarvatust 1500 aastat kauem
See on hästi teada, et inimesed on armastanud mesilasi või õigemini nende mett ja nende meisterdatud kärgesid juba ammustel aegadel. Mesilasi on leitud Egiptuse hieroglüüfidelt, mis on kirjutatud 2400 eKr. Mõnel veelgi varasemast perioodist kaljujoonistel arvatakse olevat kujutatud inimesi mett kogumas, vahendab portaal sciencemag.org värsket uuringut.
Otsides mesilasvaha keemilisi sõrmejälgi, uurisid teadlased umbes 6400 savipoti kildu, mis kuulusid neoliitikumi ajastul Lähis-Idas, Euroopas ja Põhja-Aafrikas elanud põlluharijatele.
Teadlased avastasid, et juba vähemalt 9000 aastat tagasi kasutasid ammused põlluharijad nüüdsel Türgi alal mesilasvaha.
Vaha võidi kasutada pottide veekindlaks muutmisel. Samuti võis pottide küljes olla meekärje tükikesi, mis sattusid toidu sisse selle valmistamisel.
Paar tuhat aastat hiljem levis mesilasvaha kasutamine ka Balkanil. Vaha jäägid keraamikal näitavad, et Kesk-Euroopas kasutasid meekärgi kunagised põlluharijad 5500 ja 5200 eKr. See on 1500 aastat varem, kui siiani arvati.
Mesilasvaha leidude põhjal arvavad uuringu autorid, et sellel ajastul oli Taani metsmesilaste kõige põhjapoolsem ökoloogiline piir.
Ajakirjas Natur avaldatud uuring sisaldab ka kaarti sellest, kus ja millal muutus metsmesilaste mee ja vaha kasutamine inimeste poolt levinuks.