/nginx/o/2015/09/03/4446465t1hbec4.jpg)
Kliimasoojenemise mõjul on Soome loodus muutumas väga oluliselt – mammutitega sarnaselt on kadumas mitmeid looma- ja linnuliike, prognoosib Loodushariduse keskmuuseumi juhataja Leif Schulman.
Soome loodus sajandi lõpuks: hundid ja pöögid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure tõenäosusega ootab viigerhülgeid mammutitega sarnane saatus. Kui ilmastik soojeneb nii palju, et talvel jääkate kaob, on viigerhüljestel võimatu paljuneda, kirjutab YLE Uutiset.
Tundralinnud siirduvad veelgi rohkem põhja. Neljateistkümnest tundralinnust on üheksa liigi, sealhulgas tetrede ja rabapüüde arvukus Soomes juba vähenenud. Rabapüüd, kelle sulestik on talvel valge, langevad lumevaesel talvel kergesti röövloomade saagiks.
Ilmastiku soojenemisest tulenevate muudatustega saavad Schulmani sõnul paremini hakkama liigid, kelle jaoks ei ole väga oluline, mida nad söövad ja millist maastikku vajavad. Sellised loomad on näiteks hundid ja üleüldiselt koerlased.
Olulisi ilmastiku soojenemisest tingitud muudatusi on Soome looduses märgata juba praegu. Näiteks tedred ning paljud liblika- ja putukaliigid on hakanud levima põhja poole. Rändlinnud saabuvad Soome varem ning sügisel ei lenda mõned enam üldse lõunasse.
Schulman prognoosib, et selle sajandi lõpuks asenduvad kuusemetsad pöökidega. Kui inimesed ei oleks haljastuses kasutanud pööke, siis üle mere poleks see puuliik levinud. Nüüd on aga oodata, et pöögid tõrjuvad välja Lõuna-Soomes kasvavad kuused.
Kliimamuutuse mõju on Soomes keskmiselt suurem – kui maailmas toimub soojenemine paari kraadi võtta, siis Soomes tõuseb samal ajal temperatuur mitu korda rohkem ehk 5 kuni 6 kraadi.