Kalakaamera: Forellidel on kätte jõudnud katsumusterohke kudemisaeg

Jõeforell

FOTO: Tiit Hunt

Põlula kalakasvandusse üles seatud kalakaamera toob praegu vaatajate ette forellide katsumusterohke kudemisaja.

Forelli tähnik. Jões elevate väikeste forellide puhul pole välimuse järgi kuidagi võimalik vahet teha, kas tegu on tulevase jõe- või meriforelliga.

FOTO: Tiit Hunt

Lõhe

FOTO: Tiit Hunt

Lõhetähnik

FOTO: Tiit Hunt

«Jälgides RMK Põlula kalakasvanduse juures oleva kalakaamera pilti võib jõuda mõistmisele, et kudemisaeg on forellidele üks suur katsumus ja hädaorg», kirjutab zooloog Tiit Hunt RMK loodusblogis.

Hunt märgib, et emaskala kõrval pesalohul olev isasforell on häiritud ning pidevalt sunnitud pesalt lahkuma, et peletada sissetungijaid,  liigikaaslastest «kiilupoisse».

Pimedal ajal on kaamerapilti sattunud saarmas ja peletanud kalad koelmult pikaks ajaks. Tavatuna tundus, et isegi metsnugis tuli vette kudepaika uudistama.

Seni pole siin veel keegi märganud vette sulpsatavaid kalakotka küüniseid, mis haaraksid jõeforelli otse pesalt. Võimalik on seegi.

Ohtratest vaenlastest ja häirivatest oludest hoolimata pole jõeforellid möödunud aastasadadel Eestimaal nii laialt levinud kui praegu. Tänapäeval elab see kalaliik paarisajas vooluveekogus ning pole enam ühtegi suuremat jõestikku, millest jõeforell puuduks.

Merega ühenduses olevatesse jõgedesse on forell tulnud ammustel aegadel merest ning kõigis jõgedes-ojades, kus meriforell sügiseti kudemas käib, esineb alati ka jõeforell. Neisse vooluveekogudesse, mis pole kunagi merega ühenduses olnud, on kalad asustanud inimene juba mitmesaja aasta vältel.

Vaata kalakaamerat ka otsepildis

Loe ka neid

Tagasi üles