Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Loomad sõjas: Karu Wojtek näris tubakat ja tassis mürske

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Pruunkaru
Pruunkaru Foto: SCANPIX

Loomad ei ole ainult kodus inimese parimad sõbrad, vaid läbi ajaloo on neid kasutatud ka sõjapidamises. 

«Loomade kasutamine sõjapidamises on sama vana kui sõjapidamine ise,» sõnas Eesti Sõjamuuseumi teadur Siim Õismaa ETV hommikusaates «Terevisioon». 

20. sajandi lõpus ja 21. sajandi algul kasutati enim koeri, siis näiteks poolakatel oli päris oma sõjakaru. Iraanist leitud süüria pruunkaru Wojtekist kujunes üksuse maskott, kellele meeldis sigarette närida, sõduritega maadelda. Itaalia lahingutest ilmselt kõige suuremas ja tuntumas Monte Cassino lahingus tassis loom suurtükiväeüksusele mürske. Pärast teist maailmasõda jäi karu Suurbritanniasse ning oma elupäevad lõpetas ta Edinburghi loomaaias. 

Prantsusmaalt leitud koer Stubby, kes hiljem ülendati lausa seersandiks, võeti Õismaa sõnul esimeses maailmasõjas rindele kaasa. Stubby sai gaasirünnakus viga ning pärast seda tekkis tal võime õhust võimalikku gaasirünnakut ära tunda. «Juba eos hakkas ta kaasvõitlejaid hoiatama,» selgitas Õismaa. Lisaks sai tubli koer kätte ka ühe Saksamaalt pärit spiooni, kes käis Ameerika Ühendriikide armee positsioonide tõkkeid üles joonistamas. Selle eest ülendati Stubby seersandiks ning hiljem sai koerast juba ülikooli jalgpallimeeskonna maskott. 

1918. aasta läänerinde lahingult käis Õismaa sõnul läbi koer Frags, kes samuti leiti ja kelle sõdurid rindele kaasa võtsid. Nii nagu paljud koerad, hoiatas ka tema omasid läheneva suurtükitule eest. 

Kui Stubby ja Frags olid leitud ja rindele toodud, siis koer Chips koolitati Ameerika Ühendriikides välja spetsiaalselt sõjategevuseks. Koeral oli teises maailmasõjas oluline osa. Peamiselt osales koer Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning tal oli suurepärane võime ette tunda, millal vaenlane suurtükitule avab. 

Õismaa sõnul olid koertel sõjas erilised ülesanded ning kuna loomad tunnevad lõhnu ja liikumisi paremini, oli neist palju kasu. «Loomade peamisteks ülesanneteks sõjas oli lõhkeainete leidmine ja sõdurite moraali tõstmine,» sõnas Õismaa. 

Tagasi üles