Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Aasta parimaks loomaarstiks valiti Madis Leivits

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Vigastatud hiireviu.
Vigastatud hiireviu. Foto: Heili Freimanis

Tänavuseks aasta loomaarstiks kuulutatud Madis Leivits on kolleegide tunnustusest üllatunud. 

Teenitud stipendium ja tunnustus tuli Eesti Maaülikooli loomakliinikus töötavale Leivitsile selle eest, et ta tegi ühelt kotkalt teisele vereülekande. Vereülekande saanud lind pääses pärast ravi tagasi loodusesse, rääkis Leivits ETV saates «Ringvaade». Leivits tõdes, et vereülekanne pole midagi sensatsioonilist, sest inimeste puhul praktiseeritakse seda iga päev, loomade ja lindude puhul ei pruugi olla alati sobivat doonorit kohe võtta. 

Leivitsi sõnul satub tema juurde ravile enamasti linde. «Keegi ei käi metsas aktiivselt haiget looma otsimas. Need loomad, kes meie ligiduses elavad, on tavalisemad. Enamasti on need ikka linnud,» rääkis Leivits loomadest, keda ta ravib. Näiteks toob veterinaar hiireviu, kellel oli mädapaise silma all ning keegi ei teadnudki, et paise all võiks peituda täiesti funktsioneeriv silm. Pärast mäda eemaldamist  rõngastati linnu jalg ning ta lasti vabasse loodusesse tagasi. 

Veel on Leivitsil olnud kokkupuude lumekakuga, kes meil ei pesitse, aga rasketel talvedel võib neid siiski ka siin kohata. Leivitsi juurde sattus kurtunud lind, kes oli kogu oma energia ära kulutanud ning läinud isegi verevalgu kallale. Leivitsi sõnul on rasketel talvedel tavaline, et lindudel ja loomadel on toitu raske kätte saada. Kurtunud loom ei suuda toota piisavalt ensüüme ja maomahlu, et toitu omastada ning see võib lõppeda kurvalt. Veterinaar annab loomale toitu, mille puhul loom ei pea ise seedimisega eriti palju vaeva nägema, ent saab kätte vajalikud toitained. 

Leivits tunnistas, et on juba väikesest saati pidanud rinda pistma suleliste ja karvastega, sest tema isa on erialalt bioloog. «Keegi peab loomade eest seisma, sest ei ole neil valmisõigust, et nad ise saaksid oma õiguste eest seista,» selgitas ta.

Tagasi üles