3. novembril tähistatakse Lõuna-Euroopas püha Hubertuse päeva, mil jahimehed tulevad kirikutesse, et saada õnnistust oma loomadele.
Galerii: Jahimeeste pühak Hubertuse päeval õnnistuse jagamine loomadele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belgias Saint-Huberti linnas toimunud kiriklikul tseremoonial õnnistas paavst Philippe Goosse sadu koeri ja mõningaid hobuseid. Korraldajate sõnul on Hubertus ka koerte ja hobuste pühak.
Ajakirja Eesti Jahimees andmeil on jahimeeste kaitsepühak Hubertuse kultus levinud kogu Euroopas Leedust lõuna poole. Skandinaavia maades, Lätis ega Eestis püha Hubertuse päeva 3. novembril ei tähistata.
Legend pajatab, et kord suure reede hommikul, kui kirikud täitusid usklikega, läks Akvitaania (Prantsusmaa) hertsogi poeg Hubertus hoopis jahile. Hetkel, kui ta sihtis suurt isahirve, pööras loom oma pea tema poole. Sarvede vahel oli krutsifiksi kujutis ning mees kuulis häält: «Hubertus, kui sa ei pöördu usu poole ega hakka elama püha elu, lähed sa kiiresti põrgusse.»
Hubertus asus kohe teele Maastrichti poole, kus tol ajal oli piiskop püha Lambert. Piiskop võttis Hubertuse sõbralikult vastu ja hakkas tema hingeliseks teejuhiks. Kui Hubertus lesestus, loobus ta Akvitaania hertsogi pärijaõigustest ning kõigist oma tiitlitest. Ta jagas kogu oma maise vara vaeste vahel ja pühitseti peagi vaimuliku seisusesse. 720. aastal määras paavst Hubertuse Maastrichti piiskopiks. 3. novembril 825. aastal toodi tema säilmed pühalikult Amdaini Püha Hubertuse kloostrisse.
Keskajal oli Hubertus üks armastatumaid pühakuid.