Loomaõiguste konverentsil uuritakse, kas inimesed peaks vastutama loomade eest?

Rebasekutsikas. Fotol olev loom, pole antud looga seotud.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

2. novembril toimub Tallinnas Õpetajate majas teist korda loomaõiguste konverents «Loomaõigused akadeemias ja aktivismis: teadmised ja tegutsemine loomade heaks».

Üritusel võtavad sõna nii akadeemikud kui aktivistid, kes peavad oluliseks nüüdisaegses ühiskonnas pöörata tähelepanu loomade olukorrale. Konverentsi peaesineja Tobias Leenaert keskendub oma ettekandes kommunikatsioonile ja strateegiatele loomakaitseliikumises. Teine välisesineja on Martin Lee Müller Oslo Ülikoolist, kes arutleb Norra lõhekasvatuse tagamaade eetilisuse üle. Lisaks esinevad ettekannetega semiootik Silver Rattasepp ja filosoofiateadur Külli Keerus Tartu Ülikoolist, Katrin Vels Baseli Ülikooli õigusteaduskonnast ning Kadri Aavik ja Kristina Mering Tallinna Ülikooli sotsioloogiakateedrist.

Katrin Vesel Baseli Ülikoolist küsib oma ettekandes, kas inimõigused peaksid arvestama inimese suhet looduse ja loomadega. Vesel küsib, kas ja kuidas võimaldab suhtekeskne lähenemine inimõiguste diskursusesse tuua väärtused nagu austus loomade vastu ja looma väärikus, mida saab ka sisuliselt ja praktiliselt kohaldada.

Ürituse korraldaja Kristina Mering sõnas, et rõõm on näha tänavusel konverentsil mitmekesist programmi. «Ettekanded katavad teemadena nii loomaõiguste teoreetilist raamistikku kui praktilise aktivismi külge. Sarnaselt eelmise aastaga lõpetame ka seekord konverentsi paneeldiskussiooniga, kus eksperdid arutlevad loomade olukorra üle kaasaja ühiskonnas,» lisas ürituse läbiviija Kadri Aavik.

Korraldajate sõnul on konverentsi eesmärgiks luua akadeemia ja aktivismi vaheline ühendussild, et üheskoos loomade heaks töötada.

Konverentsile saab registreeruda 29. oktoobrini aadressil konverents@ethicallinks.org.