Utah ülikooli teadlased avastasid, et mida väiksemad on möiraahvi munandid, seda sügavam ja valjem on tema paaritumishäälitus.
Teadlased: mida väiksemad on ahvi munandid, seda valjemini ta häälitseb
Möiraahvide sügaval häälitsusel on kaks eesmärki: meelitada emaseid ja peletada eemale konkurente, sest see tekitab mulje suuremast kehast, vahendab värskelt avaldatud uuringut The Salt Lake Tribune.
Kõik möiraahvid möirgavad üksteisega suheldes, kuid osa neist suudab häälitseda valjemini ja sügavamalt.
Loomi uurinud teadlased märkasid seost ahvide kurgus oleva keeleluu ja munandite suuruse vahel. Nad avastasid, et keeleluu võib väiksemat kasvu isastel möiraahvidel olla üle 10 korra suurem.
Isane, kellel on juurdepääs mitmele emasele ja kellel on valjem ning sügavam hääl, võib ennast neile atraktiivsemaks teha või hirmutada võimalikke isaseid konkurente.
Avaldatud uurimus tõestab esimest korda kompenseerivat seost enne paaritumist ahvidele vajalike hääle omaduste ja paaritumise ajal vajaliku sperma tootmise vahel.
Uurimustöös osalenud primatoloog Leslie Knapp peab võimalikuks, et sama seos võib olla ka inimestel, kuna ahvid ja inimesed on evolutsiooniliselt lähedas suguluses.
«Mõned uuringud ütlevad, et naised peavad sügavamat häält atraktiivsemaks. Teised uuringud on tõestanud, et mida sügavama häälega on mees, seda rohkemate naistega ta on maganud,» märkis Knapp.
Teadlase sõnul on Utah Ülikooli avastus huvitav informatsioon seetõttu, et aitab mõista primaatide käitumist ja seeläbi saavad inimesed rohkem õppida ka iseenda kohta.
Möiraahvid elavad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Nende üheks iseloomulikumaks tunnuseks on möirgesarnane vali häälitsus, mis Guinnessi rekordite raamatu andmeil on kõige valjem looma tekitatud heli maailmas. Kuigi möiraahvid on keskmise koera suurused, on nende möire sama valju kui tiigrisuurusel loomal.
Hääle võimsus tuleneb keeleluust, mis on möiraahvidel oluliselt laiem kui teistel primaatidel.
National Geographic on avaldanud video möiraahvide häälitsustest.