/nginx/o/2013/09/05/2208533t1h5c7d.jpg)
Raadio Soome loodusõhtu esinejaid hämmastas küsimus: «Kas on tavaline, et Edela-Soomes pudeneb taevast suuri kalu?»
Raadiokuulaja küsimus: kuidas sai katusele kahekilone latikas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sastamalas suvekodus nädalalõppu veetnud mees sai üllatuse osaliseks, kui kuulis õuest kõmakat ning sinna vaadates nägi, et kõrvalhoone katusel ripub midagi, vahendab Yle Uutiset.
Lähemal uurimisel selgus, et kivikatusele oli kukkunud kahekilone latikas, mille tagajärjel oli kaks katusekivi katki.
«Latikad ei ole lennuvõimelised, kuigi neil on suured rinnauimed ja nad lehvitavad nendega,» reageeris küsimust eelnevalt veidi seedides kalaekspert Ari Saura muheledes.
Saura arvates on tõenäoline, et ahneks läinud kalakotkas valis saagiks liiga suure kala, mistõttu ta ei jaksanud sellest kinni hoida.
Linnuasjatundja Juha Laaksonen kinnitas kalakotka teooriat. Ta selgitas: «Teistes kohtades see võiks olla ka merikotkas. Linnu jaoks oli see halb, kuna ta kindlasti tahtis kala viia oma poegadele.»
Kahekilone latikas on raadiovestluse põhjal Soome looduse asjatundjate hinnangul kalakotkaste võimete piir. Tavapäraselt kaalub tema kalasaak alla ühe kilo.
Vikipedia andmeil toituvad kalakotkad peaaegu täielikult elupaiga lähedal oleva soolase või mageveekogu pinna lähedal ujuvatest kaladest. Saagiks langevate kalade mass on üldjuhul 100 kuni 300 grammi, kuid on registreeritud ka kuni 2 kilogrammi raskust saaki.
Eestis lendab kalakotkas toituma sageli kuni 10 kilomeetri kaugusele või enamgi. Meie kalakotkaste saagiks on põhiliselt kogred ja ahvenad, aga nad võivad püüda ka kuni kahekiloseid hauge.