Moskvas toimuval rahvamajanduse saavutuste näitusel VDNH avati pidulikult eritellimusel valmistatud kunstipärased oravate toidumajad.
Galerii: VDNH näituseväljakule püstitati oravatele kunstipärased majad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure hulga ajakirjanike juuresolekul avatud majakeste esimene külastaja oli loomaiast pärit oravapoiss Maks. Toidumaja rikkalik laud oli tema jaoks kaetud sarapuupähklite, männikäbi seemnete, kuivatatud aprikooside, kõrvitsaseemnete ning õunaviiludega.
Kõik eelneva katsetamisprotsessi läbinud männipuidust ehitatud toidumajakesed on kaarjate võlvidega ning nende ukseavade ette on paigutatud ülesronimiseks köisredel.
Toidumajakesed paigaldati näituseväljakule eesmärgiga soodustada oravate populatsiooni kasvu, selgitas VDNH pressiesindaja. Plaanis on hakata oravaid sinna meelitama regulaarse toitmisega.
Selleks, et näituse külastajad oravatele vale söögiga halba ei teeks, paigaldati iga toidumaja juurde ka teatetahvel oravatele kasulikest ning ohtlikest maiustest.
Mida aga toidumajade sisseõnnistamise ürituse korraldajad ei osanud ette näha – niipea kui loomaaiast pärit Maks oli kõhu maiustest täis söönud ja kaamerate ees piisavalt poseerinud, vupsas ta esimese lähedal oleva puu otsa. Seepeale tekkis diskussioon teemal, kas vangistuses elav orav on võimeline metsikute liigikaaslaste seas ellu jääma.
Üritusel osalenud Venemaal tunnustatud zooloog Timofei Baženov kommenteeris, et oravad on väga targad ning nad teevad täpselt vahet, kes nende seas on oma ja kes võõras.
„Uue ilmumisel teevad nad temaga tingimata tutvust, võib-olla ka kaklevad. Aga kui võõras ilmutab liidri omadusi, võib temast saada uus karja juht,“ rääkis zooloog.