Mitmed välismaalastest jahimehed peavad Eestit riigiks, kus Euroopa Liidu jahiseadused ei kehti, mistõttu peavad nad siin jahti vastuolus heade jahitavadega.
Välismaalased kipuvad Eestis jahiseadust rikkuma
5. oktoober 2015, 22:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel sügisel on keskkonnainspektsioon tabanud kaks sellist jahiseltskonda, kes küttisid Eestis veelinde heade jahitavade vastaselt, vahendas ERR Uudised.
Nädalavahetusel vihje peale Pärnumaale Tõstamaa valda kohale läinud keskkonnainspektsioon tabas neljamehelise itaallastest jahiseltskonna, kes tunnistas elektroonse häälpeibutuse kasutamist.
Jahipaunadest tuli aga lagedale veel kaks keelatud vahendit. Mehed said trahvi 400 eurot ja suure tõenäosusega jäävad ilma nad välismaalase jahitunnistusest.
"Jahikorraldaja oli neile eelnevalt selgitanud Eesti jahipidamise nõudeid, nii seadust kui ka jahieeskirja. Elektroonne peibutusvahend on tegelikult terves Euroopa Liidus keelatud jahipidamise vahend," rääkis keskkonnainspektsiooni peainspektor Mait Tint.
Kinnitamata andmetel kasutavad eelkõige Lõuna-Euroopast pärit jahimehed keelatud jahiviise Eestis massiliselt. Keskkonnainspektsiooni statistika seda ei kinnita, siiski tabati 10. septembril Kihnust taas itaallasest linnujahimees, kes kasutas partide ligimeelitamiseks kivi külge kinni seotud vigast lindu.
Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks ütleb, et meist nii erineva jahinduskultuuriga inimestele mõjub suure tõenäosusega vaid karistamine. Siis jõuab ehk lõpuks kohale, et Eesti pole mingi mahajäänud riik, kus vahelejäämise tõenäosus sisuliselt puudub. Jahi korraldajad peavad jahimehi Eesti seadustest informeerima, seda oli laupäevase intsidendi puhul ka tehtud.
Keskkonnainspektsioon palub looduses millegi kahtlase märkamise korral helistada numbril 1313.