/nginx/o/2009/11/21/270322t1ha1f8.jpg)
Suurbritannias Paigntoni loomaaia naabruses elavad naabrid on ligi aasta kurtnud loomaaiast tulevate veidrate häälte üle.
Kaelkirjaku ümin hoiab loomaaia naabruses elavaid inimesi üleval
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi 20 linnakodanikku on esitanud loomaaia direktsioonile kaebuse, et veidra koliseva häälega midagi ette võetaks ja aed helikindlaks tehtaks. Loomaaia töötajad ei suutnud probleemi leida, kirjutab The Mirror.
Uus uuring on näidanud, et ilmselt tekitavad veidrat heli hoopiski kaelkirjakud, kes ümisevad. Ameerika Ühendriikide teadlased usuvad, et kaelkirjakud suhtlevad omavahel nii madalal sagedusel, et inimkõrv ei suuda seda kuulda. Salvestatud helide hulgas oli norsatusi, mühinat ja täiesti erilisi helisid.
Ilmselt suhtlevad loomad omavahel pigem öösiti. Viini ülikooli teadlane Angela Stoger sõnas, et see teadmine on uudne ning looma tekitatud akustika on huvitav.
Teadlaste sõnul annab uus teadmine võimaluse uurida kaelkirjakute omavahelist suhtlemist ja käitumist.
Kaelkirjakuid salvestati ligi 900 tundi ning nõnda avastati 65 sorti üminat.