Metssead teevad seatempe

Malle hoovis laiub määratu songermaa, mis varem oli sile roheline muruplats.

FOTO: Ants Liigus

Mõnigi Varbla valla elanik on kimpus tülikate metssigadega: küll tuhnivad nad üles hoove, küll hävitavad peenraid.

Kogu elu Varbla vallas Raespa külas elanud vanaproua Malle sõnul on selles piirkonnas alati palju metssigu olnud, kuid nii palju pahandust kui tänavu pole nad varem teinud.

“Kõik on lõhutud,” lausus murelik vanaproua ja osutas ümberringi laiuvale määratule songermaale, mis varem oli sile roheline muruplats. Ta lisas, et sel aastal ei saa õunamahlagi teha: metssead on pea kõik õunad ära söönud.

Malle ja teised ümberkaudsed, keda Pärnu Postimees usutles, neid kihvalisi pahateolt tabanud ei ole, peamiselt käivad metssead tembutamas öösiti. “Nüüd nad on kaks ööd järjest käinud,” kinnitas Malle.

Et ruigameid eemale peletada, on Malle mõnel ööl ärganud ja võimalike kutsumata külaliste vältimiseks vastu akent kopsinud. “Ehk kardavad,” avaldas ta lootust, kuid ütles hetk hiljem, et ega ikka karda küll. Samuti pole kasu sellest, kui õhtuti enne magamaminekut hoovi peal kisendada ja kaikaga vastu ämbrit taguda.

Malle kirjeldas, et varem, kui tema majal olid veel vanad aknad, sai ta nende vahelt paela läbi vedada ja puu küljes kõlkuva kella külge siduda. “Kui ärkasin, tõmbasin paelast,” tõi soliidses eas naine veel ühe näite, kuidas ta on teinud proovi metssigu eemale peletada. Tulutult.

Malle on ülestuhnitud maad aeg-ajalt silendanud ja korrastanud, kuid ikka ja jälle on põrgulised tagasi ja pööravad kauni merevaatega õue taas pea peale. “Keegi midagi ette ei võta,” avaldas proua nördimust. “Ainult kuulid,” tõi ta seejärel võimaliku lahendusena välja. Tema arvates kütitakse metssigu liiga vähe.

“See on võimatu elu!” prahvatas Malle. “Olen siin sündinud ja kogu elu elanud, aga sellist asja kui tänavu pole varem olnud.”

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnade järgi on jahimeeste hinnangul Eestis ligemale 40 000 metssiga. “Seda summat tuleks korrigeerida seakatku tõttu hukkunud isendite võrra,” täpsustas ta.

Hoolimata sellest, et eelmisel hooajal kütiti suur hulk metssigu, püsib nende arvukus paljudes kohtades samal tasemel. “Sellele on aidanud kaasa soodsad talved,” selgitas Korts. “Arvestada tuleb ka sellega, et küttimissurve tõttu paljunevad metssead enam.”

Peale selle on jahimehed Kortsu jutu järgi täheldatud, et sel hooajal on Pärnumaa osas piirkondades metssigade arvukus tõusnud.

“Varbla piirkonna jahimehed on olnud tublid ja küttinud alanud hooajal juba 50 metssiga,” sõnas jahimeeste liidu tegevjuht. Ta täpsustas, et metssead koonduvad Varbla vallas ja selle ümbruses, kuna seal on palju tammesid.

“Probleemile on lahendus,” oli Korts veendunud. “Eelkõige tuleb inimesel ise oma vara kaitsta. Mulgi talumees küsiks kohe, mis talu või majapidamine see on, kus metssiga hoovis vabalt ringi liigub.”

Korts tõi näite, et juba vanal ajal kaitsti hoove taraga. Tõsi, nagu toonitas proua Malle, on metssigadele läbimatu aia ehitamine väga kulukas, ammugi kui territoorium, mida soovitakse rüüstajate eest kaitsta, on suur.

Küll on lootust, et kohalikud jahimehed võtavad Varbla valla hirmuvalitsejatega lähiajal midagi ette. “Tean, et jahimehed lubasid sel nädalavahetusel sealkandis ajujahti pidada ja seakarja harvendada,” kinnitas Korts. “Loodame, et see mõjub.”

Populaarne