Kuidas teha kindlaks, kas loomatoitu on lemmikute peal testitud?

Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kausis on koeratoit. Pilt on illustratiivne.
Kausis on koeratoit. Pilt on illustratiivne. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Uurijate salaja filmitud kaadrid panevad küsima, kui ohutu on üldse oma lemmikule toitu osta.

MTÜ Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp sõnab, et lemmikloomatoidu tööstuse teine varjupool on julmad loomkatsed, mille käigus tehakse kasside-koertega piinarikkaid laboriteste, mis enamasti lõppevad surmaga.

Ka varem sarnaseid uurimusi läbiviinud PETA on pannud kogu loomatoidutööstuse pideva uurimise alla. Tugevalt taunitakse loomade peal läbiviidud katseid, vahendab portaal One Green Planet.

Testmise põhjuseks on toodud Ameerikas tegutseva toiduameti koostatud eelduseid lemmikloomatoidu tootmiseks. Väidetavalt testitakse toitu just selleks, et kindlaks teha, kas lemmik saab toidust kätte ettenähtud toitained ning kas toit sisaldab seda, mida peab.

Ameerika toidu- ja terviseamet reguleerib loomatoiduturgu, tehes kindlaks, et toidus poleks midagi, mis võiks looma tervist kahjustada. Nende kindel sõnum on, et kui tegemist on pere lemmikutega, ei saa ühtegi testi liiga vähe olla.

Aastal 2015 on astutud loomatoiduturul positiivseid samme. Üheks suurimaks peetakse seda, et ettevõtted kontrollivad ise tarnijaid, võttes sellega väga suure vastutuse.

Oluliseks on kujunenud läbipaistvus, millega saab ettevõttes toimuvat pidevalt jälgida. Omajagu vastutust on ka lemmikute omanikel, kes peavad tehtud testidest ja katsetest ise välja juurima, mida usaldada ja millist toitu neljakäpalisele sõbrale pakkuda.

Annika Lepp sõnab eilse video ja artikli valguses, et kahjuks on intensiivpõllumajanduses loomade väärkohtlemine levinud. «Kui loomi on palju, siis on loomade isiklikke vajadusi ja heaolu raske, kui mitte lausa võimatu kindlustada.»

Postiivse joonena toob Lepp välja, et tarbijate teadlikkus suureneb ning see annab võimaluse inimesel ise valida, millist toitu ta lemmikule pakub. «Selline nö «hääletamine jalgadega» saadab tootjale signaali, et inimesed ei soovi loomadevastast julmust oma rahakotiga toetada.»

Negatiivse joonena saab välja tuua selle, et alati ei ole võimalik hoiduda taolistest toodetest, sest kaubavalik võib olla piiratud. «Siiski on kasu ka sellest, kui tarbija on kursis toote tagamaadega ja saab võimalusel teha teistsuguse valiku. Ka tootja poole pöördumine võib olla tulemusrikas: näiteks loomatoidu brändi Iams omanik Proctor & Gamble on oluliselt vähendanud loomkatseid ja on lubanud tarbijate survel katsetest järk-järgult täielikult loobuda,» räägib Lepp.

Loomkatseid mitte toetavaid toiduettevõtteid saab vaadata siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles