Pärnu lahest püüti Lätist plehku pannud kala

Kutseliste kalurite Ülar Kondi (vasakul) ja Mirko Kersalu mõrda ujus Audru jõe suudme lähedal arvatavasti Läti turult plehku pannud sooja mere elukas kirju pakslaup.

FOTO: Ants Liigus

Eile sattus Audru jõe suudme kohal rannikumeres kutseliste kalurite mõrda üheksakilone tundmatu kala, kelle sarnast enamik kohalikke kalureid on paremal juhul näinud Riia turul, aga mitte püünises.

FOTO: Ants Liigus

Kalurid Mirko Kersalu ja Ülar Kond kutsusid tundmatu vee-eluka liiki määrama Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloogi Heli Shpilevi, kes ütles, et tegu on kirju pakslaubaga – karplasega, kes ilmselt on plehku pannud Riia turult.

“Olen Riia kalaturul näinud neid elusana müüdavat,” rääkis Shpilev. “Pole võimatu, et akvaariumist üks nutikam pageda oskas ja kanaleid pidi Daugavasse ja sealt juba Liivi lahte ning edasi Pärnu rannavette ujus.”

Shpilevi andmete järgi on eilne leid kolmas kirju pakslaup, mis Pärnu lahest eales püütud.

Esimene sattus kalurite püünistesse 2002. aastal ja kaalus 3,5 kilogrammi, teine 2005. aastal ja kaalus rekordilised 14,5 kilo ja kolmas, üheksakilone, saadi kätte nüüd.

“Tähelepanu väärib, et kõik kolm kala püüti meie vetes enam-vähem samast rannavee alalt ning ühel ja samal ajal, augusti lõpus – septembri alguses,” märkis ihtüoloog, kelle hinnangul ei kujuta see kala ohtu siinsele vee-elustikule, kuigi Läänemeres on ta võõrliik.

Pakslaup on pärit lõunapoolsematest mageveekogudest. Kalateadlaste arvates elab ta talved Läänemeres läbi häda üle, kuid ei paljune siin.

“Kirju pakslauba paljunemine meie vetes oleks ime, sest see liik vajab kudemiseks veetemperatuuri, mida siinne rannavesi vaevalt saavutab soojematelgi suvedel,” nentis Shpilev.

Samuti polevat pakslaup koletu kiskja, nagu tema väljanägemisest, suurest peast ja suuavast võiks oletada. “See kala toitub peamiselt zooplanktonist ja muust orgaaniliselt ollusest, mida meres leiab,” märkis Shpilev. “Kiskja ta ei ole.”

Eile Audru jõe suudme lähedalt püütud kala vanust veel ei teata, kuna see vajab uurimist, milleks kalalt võeti soomuseproovid.

“Nuumkalad kasvavad kiiresti, seega on kehakaalu ja suuruse järgi nende vanust raske hinnata,” sõnas Shpilev. “Küll võib välimuse järgi arvata, et see isend on oma algsest kehakaalust mõndagi meres ringi ujudes kaotanud, lastes aimata, et kala on vabas vees vastu pidanud mitu kuud.”

Pakslaupu nuumatakse paljudes kasvandustes, Eestis kasvatatakse neid vähesel määral Härjanurme talus. Valge lihaga pakslaupa peetakse kulinaarias väärtuslikuks toidupooliseks.

Populaarne

Tagasi üles