Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Orvuks jäänud oravad said Tallinnasse kortermaja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Kolm orvuksjäänud oravat oleks saanud hukka, kui loomaarst Ursula Mesikäpp poleks loomakesed esialgu enda hoole alla võtnud ning seejärel neile suurepärase eluaseme leidnud.

Oravate ema oli surma saanud ning seetõttu toimetasid inimesed vareste käest päästetud pojad loomakliinikusse. Et paarinädalased loomakesed elama jääks, tuli neid mitu korda päevas lutist toita.

Veterinaaril oli küll kogemusi metsikute oravate üleskasvatamisega, kuid uute hoolealuste suuremaks kasvades puudunuks ruum, kuna Ursula kodus oli juba viis oravat. Teades, et tuttavate perekond on väga loomalembene ja kogemustega ning omab Tallinna äärelinnas poolloodusliku aiaga elamist, oli oravate saatus otsustatud.

Pereisa Margus Mihkelsi seadis abikaasa Dagne naiseliku leebusega fakti ette – lisaks kahele kassile tulevad pere hoole alla veel kolm loomakest ning üsna pea oleks neile vaja puude alla ehitada omaette elamine. Seega kulus suur osa ajalehe Postimees tegevtoimetaja Margus Mihkelsi suvepuhkusest oravate kortermaja projekteerimisele ning ehitamisele.

Eeskujuks doktor Dolittle

Mihkelsite tagaaed sarnaneb liigirikkuse poolest mõnevõrra lasteraamatu peategelase doktor Dolittle omaga. Seega kolme orava lisandumine sellesse aeda tundub vägagi loomulik. Doktor Dolittle raamatu tegelastest inspireerituna said Mihkelsite aia uued asukad endale ka nimed – Võilill, Eukalüpt ja Küüslauk.

Kolme käbikuninga hiigelsuur puur asub nüüd kaunilt kujundatud lillede ja õunapuudega aia tagaosas, mis läheb sujuvalt üle männimetsaks. Selles tagaaias on sagedasteks külalisteks «vabapidamisel» oravad, siilid, jänesed, rebased, nugised ja vahel ka kitsed.

«Siile oli eelmine aasta aias nii palju, et oht oli peale astuda,» räägib Margus Mihkels. Nastikud on aga endale koha leidnud aia nurgas olevas kompostihunnikus, kus nad elavad juba mitmendat aastat.

Puuris kogu eluks

Kui Marguse naine Dagne alguses ütles, et oravad majja tulevad, mõtles pereisa, et oravad kasvatatakse suureks ja siis lastakse nad tagasi loodusesse.

«Loomaarstide kogemused aga näitavad, et kui lased hästi varakult orvuks jäänud orava loodusesse tagasi, siis ta saab väga kiiresti hukka, sest nad ei oska mitte kedagi ega mitte midagi karta,» räägib Mihkels.

Ka Võilill, Eukalüpt ja Küüslauk ei pelga isegi mitte kasse, kes neid teisel pool puuri uudistamas käivad. Noored oravad reageerivad teisest liigist neljajalgsete lähedal olekule hulljulgelt – nad kõnnivad rahumeeli kassi vastu võrku surutud nina alt mööda. Seetõttu on kolme orava jaoks elu ohutu vaid puuris.

«Emane kass ilmutab ebatervet huvi ja üritab puuri käpaga äsada, kuigi meil varem oli tšintšilja, mistõttu kassid Saara ning Jakob mäletavad, et väikseid loomi ei tohi puutuda,» jutustab Mihkels.

Eriprojektiga kortermaja

Selleks, et kassid, rebased, nugised ja teised looduslikud vaenlased oravaid kinni ei saaks püüda, tuli õues olev puur ehitada nagu väike tsitadell, mille kõik seinad ja põrand on tugevast ja tihedast traatvõrgust.

Dagne Mihkelsil on varem olnud rotid, merisead, tšintšiljad ja hamstrid, mistõttu kogemused pisiloomade kasvatamisest ja teadmised nende vajadustest on mitmekülgsed. Naise kogemusi, enda loomingut ning internetiteadmisi ühendades valmitas Margus Võilillele, Eukalüptile ja Küüslaugule umbes 10 kuupmeetri suuruse puuri, milles on arvestatud oravate erivajadusi.

Puuris on ruumi ronimiseks ja jooksmiseks ning erinevad kohad magamiseks. Esialgu otsisid oravad magamise ajal üksteiselt turvatunnet ja soojust ning mahutasid end kõik koos ühte väiksesse pesasse. Oravate suurekssirgumise ja lähenevate külmade ootuses on aga nende majakesse ehitatud kolm veidi eraldiasetsevad soojustatud korterit.

Vaatamata sellele, et oravate igapäevaseid tegemisi on lähedalt üliarmas jälgida, oleks väär ise oravapoegi metsast kinni püüda ja neid puuris üles kasvatada.

«Eks loom tahab ikka vabaduses elada,» on Margus Mihkels veendunud. «Me ei pea oravaid mitte lõbu pärast, vaid oleme enda arust päästnud kolm elu,» toonitab Mihkels. 

Vaata videot sellest, kuidas Võilill, Eukalüpt ja Küüslauk oma metsaäärses kortermajas elavad.

Tagasi üles