/nginx/o/2015/08/14/4378423t1h5a43.jpg)
/nginx/o/2011/02/08/512470t1h839e.jpg)
Väikelindude tänavune käitumine hämmastab Soome looduseksperti Urpo Koponeni.
Loodusekspert: linnud käituvad tänavu eriskummaliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korponeni sõnul ei ole ta kunagi täheldanud, et väikelinnud hakkavad pesitsema suve lõpus. Ekspert selgitas, et erakordselt külma suve tõttu on linnud lükanud pesitsemise ebatavaliselt hilisele ajale, kirjutab YLE Uutiset.
Tihased ja teised väikelinnuse pesitsevad tavaliselt aprillis ja mais. Osa neist lindudest toob ilmale teise pesakonna tavaliselt juulis-augustis, kuid mitte tänavu.
«Kehv suvi mõjus nii, et väikelindude pesitsemine tavalisel ajal ebaõnnestus,» rääkis Koponen.
Tänavu on suur hulk linde üritanud alles pärast südasuve märkimisväärse kiirusega pesitseda ja see käitumine on jätkunud ka sügise saabudes.
Koponeni sõnul lahkus alles nädal aega tagasi tema õue olevast pesast viis rasvatihase poega. Neile lisaks on loodusekspert kohanud äärmiselt hiliseid sinitihase, musttihase ja puukoristaja poegi.
Ekspert rahustas, et praegused külmad ööd ei tee hilissuvistele noorlindudele veel liiga. Kuna pojad on juba lennuvõimelised, saavad nad hakkama.
Ka Eestis pesitseb osa linde erakordselt hilja
Lindude ebatavalist pesitsemisaega on täheldanud ka Eesti ornitoloogid ja linnuhuvilised.
Viljar Puström kirjutab Eesti Ornitoloogiaühingu grupis, et tänavu pesitses musträstas veel augustikuus, mis tundus päris kummaline.
Andrus Jair täheldab, et temal aialinnupäevikut pidades midagi sellist ette ei tulnud. «Kõik käis normaalsel ajal, aga putukate vähesus ilmselt andis tunda küll, sest nii mõnigi liik, kes muidu mitu kurna munenud, piirdus ühega. Samas oli ka teistsuguseid näiteid: põldvarblased uhasid kolm kurna ära ilma probleemideta.»
Jaanus Aua kodukandis Viljandimaal pesitsesid erakordselt hilja kanepilinnud, koduvarblased ja must-kärbsenäpid. Pesakonnad said lennuvõimeliseks augustis. «Mati Salumäe teatas ka ühest erakordselt hilisest rohevindi pesakonnast Lääne-Virumaal,» lisas Jaanus Aua.
«Meil Simunas hakkas selline asi silma, et kui tavaliselt toonekured ära lähevad, on pääsukesed ka ammu läinud. Seekord oli neid hulgaliselt veel lendamas,» märgib Janek Pärn.
Martin Pau märkis, et nii palju pesitsevaid pääsukesepaare kui tänavu ei mäleta ta varasemast viieteistkümnest suvest: kolm paari suitsupääsukesi ja kaks räästapääsukesi. «Putukanappus on fakt ja seepärast näib loogiline, et teist pesakonda ükski neist üles kasvatada ei üritanudki. Ning see üks ja ainus pesakond näis ka suhteliselt hilja lennuvõimestuvat, esimese pesa pojad lendasid välja vist 3. või 4. juulil,» lisas Pau.
«Sel aastal, kusagil augusti keskpaiku, nägin ka elus esimest korda vaatepilti, kuidas taevas oli pääsukesi, enamikus suitsupääsukesi, täis. Püüdsin nii enam-vähemgi loendada. Kui pakun viissada, pakun ilmselt alla. Eks neid parvlemisi ole ennegi nähtud, aga see oli tõesti võimas ja tekitas kummalise tunde,» kirjeldas Pau oma tähelepanekuid.
Postimehe lugeja kasutajanimega iirlane kirjutab kommentaariumis, et «mul siin pääsukestel hakkab viimane pesakond pesast väljuma alles, tavaliselt on nad sel ajal juba läinud».
Mitmed Postimehe lugejad kirjutavad aga, et erakordset pesitsemist pole nad täheldanud.
«See aasta pole mingit teist pesitsemist olnud. Väikesed linnud nagu tihased, linavästrikud, kärbsenäpid kadusid majade juurest suve keskel. Muidu on nad ikka pesakastides, puuõõnsustes või kuuri ja sauna juures suvel omale pesa teinud, aga see aasta oli täielik tühjus. Alles selle nädala algul hakkasid tihased majade juurde tagasi tulema,» postitas üks lugejatest.