Rakvere Metsaühistu pöördus õiguskantsleri poole selgitamaks, kas looduskaitseseadus on kooskõlas põhiseadusega, kuna see piirab oluliselt erametsa kasutusõigust, kui see on kuulutatud lendorava elupaigaks.
Metsaomanikud pöördusid lendorava pärast õiguskantsleri poole
13. september 2015, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsaomanike sõnul seab keskkonnaamet püsielupaiga moodustamisel erametsaomaniku metsas kasutusõigusele piirangud, millega sisuliselt võõrandab omaniku tahtest sõltumata omandi kasutusõiguse.
«Kaitse alla võtmise protseduur on lühidalt järgmine. Kui keskkonnaametil tekib kahtlus, et seni metsa hoidnud metsaomaniku metsas võivad lendoravale olla soodsad elutingimused, siis laekub ühel heal päeval metsaomaniku postkasti kaitsekohustuse teatis,» kirjutab metsaühistu. «Teatise kohaselt on samast päevast keelatud metsaraie, omanikul on pesapaiga hoidmise kohustus, muuhulgas on ka oma metsa külastuskeeld. Kõike seda tahab keskkonnaamet saada tasuta, ei pakuta mingisugustki kompensatsiooni. Nüüd on oluline küsimus, kas kaitsekohustuse saanud metsaomanik on ikka kinnistu omanik?»
Metsaühistu palub õiguskantsleril kontrollida, kas looduskaitseseadus on põhiseadusega kooskõlas ning palub kontrollida metsaameti tegevust. Samuti soovivad metsaomanikud teada, milline on omandiõiguse sisu, ehk kas mets on maaomandi osa või mitte.
503 metsaomanikku ühendavas Rakvere Metsaühistus on vähemalt nelja ühistuliikme metsas moodustatud püsielupaigad. Üks ühistu liige on pöördunud Tartu maakohtusse püsielupaiga moodustamise vaidlustamiseks.