Paljusid loomi võivad tabada vaimuhaigused

Loomad elavad kaaslase kaotust sama raskelt üle nagu inimesedki.

FOTO: Topham Picturepoint/ScanPix

Psüühilised häired nagu ärevus või depressioon ei ole ainult inimeste probleem, ka loomaliigid võivad haigestuda.

Tansaanias Gombe rahvuspargis elav šimpans Flint jäi ema surres üksikuks. Ta lõpetas söömise, vaatas tühjusesse ja muutus apaatseks. Mõned päevad hiljem suri loom samas kohas kus emagi. Hiljem leiti, et šimpans kannatas depressiooni all, vahendab BBC.

Vaimuhaigusi on mitmeid: tsirkuse- ja loomaaialoomad võivad kannatada kurbuse, ärevuse ja trauma käes. Mõte, et ainult inimestele on omased vaimsed haigused ei vasta enam ammu tõele. Loomade haigused võivad teadlaste sõnul anda aimu sellest, miks ja kuidas inimesed haigestuvad ja miks sellised häired üldse tekivad.

Mõnele loomale on omane pedantsus: leidub linde, kes ennastunustavalt sulgedes nokivad. Leidub ka koeri ja kasse, kes lakuvad lakkamatult oma saba või käppa. Loomariigis leidub isendeid, kes on end lausa sihilikult vigastanud, näiteks karvu välja kiskunud.

Nii nagu inimestegi puhul, on peamiseks faktoriks vangistuses hoidmine, pereliikme kaotus, trauma või väärkohtlemine. Kõige rohkem on häired omased vangistuses hoitud loomadele.

2011. aastal märkasid teadlased väärkoheldud šimpansite märke depressioonist ja posttraumaatilisest stresshäirest. Haigused tulid sellest, et loomade peal tehti katseid, neid oli illegaalselt üle piiri veetud ja nad tundsid end halvasti ja üksikuna.

Lemmikloomad pole ainsad, kes võivad vaimsete häirete all kannatada, haigestuda võivad ka metsloomad. 2008. aastal leiti Grand Tetoni rahvuspargist koioti kutsikas, kes ei osanud mängida ega saanud aru, mida teised koiotid talle ütlesid. Hiljem selgus, et loom kannatas autismi käes.

Loomade häireid on arstidel ja uurijatel raske kindlaks määrata. Kui inimese käest saab küsida, mis teda vaevab, siis loomade puhul on ainsaks võimaluseks vaatlus.

Populaarne

Tagasi üles