/nginx/o/2015/08/10/4367037t1hafc6.jpg)
Ligi 80 protsenti rootslastest leiab, et naaritsaid ei tohiks nende nahkade saamiseks puurides aretada, selgus uuringufirma Demoskop tehtud hiljutises küsitluses.
80% rootslastest pooldab naaritsafarmide keelustamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naarits on Rootsis veel ainus loomaliik, keda karusnaha tootmiseks puurides aretatakse.
Rebasekasvatus lõpetati Rootsis 2001. aastal, kui poliitikud jõudsid arusaamale, et rebaste loomuomaseid vajadusi ei ole võimalik puurides rahuldada. Sellele järgnenud uute reeglite kehtestamise tulemusel ei olnud rebasekasvatus enam majanduslikult kasulik.
Rootsi viimane tšintšiljafarm suleti tšintšiljade pidamisele kehtestatud karmistatud reeglitele tõttu 2014. aastal.
Küsimusele «Kas sa arvad, et naaritsate puurides aretamine karusnahkade tootmiseks peaks lubatud olema?» vastas 78 protsenti rootslastest eitavalt. Ainult 15 protsenti vastajatest oli seda meelt, et naaritsafarmide pidamine peaks lubatud olema.
Karusloomafarmide vastaseid leidus kõikide Rootsi parlamendierakondade toetajate seas.
Mitmed riigid, sh Suurbritannia, Horvaatia, Austria, Sloveenia, Šveits ja Bosnia-Hertsegoviina, on karusloomakasvatuse keelustanud. Lisaks neile on keelustamine mitmes riigis arutlusel ja avalik vastuseis karusloomafarmidele on tugev kogu ülejäänud Euroopas.
«Eraklike kiskjate väikestesse puuridesse vangistamine on julm. Vabas looduses on naaritsad eraklikud karnivoorid ning laiadel maa-aladel liikumine ja nii maal kui vees jahi pidamine on nende loomuomase elu osaks,» ütles Camilla Bergvall, Djurens Rätti karusloomaekspert.
Küsitluse viis Djurens Rätti tellimusel läbi uuringufirma Demoskop perioodil 31. märts – 8. aprill 2015. Üle 15-aastaste elanikega tehti 1000 telefoniintervjuud.
Uuringu detailsemaid tulemusi saab lugeda siit.