Šoti terjer (Scottish Terrier)

FCI rühm 3, alarühm 2

Tõu ajalugu

See madalajalgne terjeri tüüp pärineb Lääne-Šoti mäestikest. Algselt ei pööratud tähelepanu koerte välimuse ühtlusele, nüüdsetest tõugudest on nendest koertest pärit west-highland white terjer, skye terjer, cairn terjer ja loomulikult šoti terjer. Šoti terjereid kasutati aktiivselt rebasejahil ja kahjurite hävitajatena, jahiinstinkt on neil säilinud läbi sajandite.

Esmakordselt ilmusid “šotlased” koertenäitusele 1897. aastal. Maailm sai oti terjereid tundma ja armastama 1930-datel aastatel, mil neist said Inglismaal ja Ameerikas moekoerad. Kuulsaim oli loomulikult USA presidendi Franklin D. Roosevelti Fala, kes valiti ka möödunud sajandi populaarseimaks koeraks. Samasuguse huviga jälgib tänapäeva press George W. Buschi šotlase Barney tegemisi.

Esimesed kindlad andmed šoti terjerist Eestis pärinevad aastast 1932. Sõja ajal nende populatsioon hävis, kuid uuesti toodi šotlased Eestisse 70- ndatel aastatel.

Tõu iseloomustus

Parim sõna selle koeratõu iseloomustamiseks on intelligentsus. Ta on tõeline härrasmees, taktitundeline, mittepealetükkiv, salliv ja suure hingega. Ei sobi inimesele, kes soovib näha koeras vaid alandlikku käsutäitjat, sest šotlane pakub inimesele sõprust. Sõbrad valib ta ise ja keda on valinud, neid mäletab ja armastab kogu elu. Sobib nii laste kui vanade inimestega. Soliidse käitumise tõttu on teda võimalik igale poole kaasa võtta.

Šotlane on suur koer “väikses pakendis”, mistõttu sobib suurepäraselt ka linnakoeraks. Vajab aga kindlasti ka jalutuskäike vabasse loodusesse, tubli matkamehena on võimeline kaasa tegema ka 2-3 tunnise rännaku.

Ei ole arutu klähvija, hääl on madal ja soliidne. On tohutult head stressimaandajad. Nad aduvad õhust, kui peremehel on kehv tuju ja olemata sealjuures pealetükkivad, teevad kõik, et meeleolu paraneks.

Teeb perega kaasa kõik matkad ja rännakud, samas oskab nautida puhkust. Ta on oivaline nn auto-, bussi- või laevakoer. Nad on hästi dresseeritavad, mitmedki šotlased osalevad sõnakuulelikkus- ja agility võistlustel. Ujumise osas jagunevad šotlased kahte vastandlikku leeri - ühed, kes seda jumaldavad ja teised, kes ei lähe vee ligigi. Lumi meeldib kõigile šotlastele.

Šoti veri avaldub selles koeras mitmel moel: ta on uhke nagu šotlane, natuke riiukukk ja ihnuskoi, sest üldiselt ei taha ta jagada oma sööki ja mänguasju. Tundub vahel natuke pöikpäine, see tuleneb sellest, et tal võib mõne asja kohta olla oma arvamus.

Tal on säilinud tööomadused, mis aretati välja sajandeid tagasi. Nii on nad ka tänapäeval osavad muti- ja hiirepüüdjad. Seetõttu võib vahel hoogu minna ja kaevata lahti hiirekäigu näiteks keset armastusega rajatud muruplatsi.

Šotlane on sihikindel ja taibukas. See korvab tema pisikese kasvu ja lühikesed jalad. Kui minu koer ei ulatunud võtma laualt oma mänguasja, lükkas ta laua juurde tooli, ronis sinna peale ja võttis, selle mis oli tema oma.

Üldiselt pole šotlastel kahtlustki, et just nemad on maailma kauneimad koerad. Vastassugupoole lemmikud on tavaliselt aga mitte oma tõust, vaid umbes 10 numbrit suuremad, näiteks saksa lambakoerad, hurdad, bernhardiinid.

Šotlane on koer-gurmaan. Nooruses on toidu suhtes tihti valivad, tähelepanelik tuleb peremehel olla peale koera 5 eluaastat, sest liigne kehakaal on kerge tulema.

Tõu standardid

Šoti terjer on kuni 28 cm kõrge, lubatud kaalu ülempiir on 10,4 kilo. Ta peab olema jõuline ja kompaktne, pika pea ja võimsate hammastega. Vaatamata lühijalgsusele ja jässakale kerele on tegu erakordselt liikuva ja kiire reaktsiooniga koeraga.

Värvuseid on lubatud kolm - must, nisu ja kirju ehk brindle, mis hõlmab praktiliselt kõiki värvivarjundeid nende vahel. Vigadeks loetakse black&tan ja valget värvust, valget laiku rinnal. Hoolimata värvist peavad koera silmad ja  nina olema tumedad. Värvidest vanim on brindle. Eestis on nüüdseks olemas kõik värvivariandid.

Karv on tihe ja kahekihiline, ilmastikukindel, kuid vajab kindlasti koerajuuksuri kätt vähemalt 4, soovitavalt 6 korda aastas. Ilma karvahoolduse ehk trimminguta meenutab koer üsna varsti põrandamoppi, tihe aluskarv moodustab pulstid ning lisanduda võivad kõikvõimalikud nahaprobleemid. Karv vajab korralikku läbikammimist vähemalt kord nädalas.

Šotlase lahutamatuks kaaslaseks on tema habe, mis on mõlemast soost koertel ja põhjustab tihtipeale väärarvamust, nagu oleksid kõik šotlased isased.

Kõrvu ega saba šotlasel ei lõigata, kutsikatel on kõrvad lontis, kuid lähevad kikki hiljemalt 3 kuu vanuses.

Šoti terjerite omanikke ja kasvatajaid ühendab Eesti Šoti Terjerite Tõuühing.

Kristiina Krall
Kennel Hocline`s

Foto: Jaanus Järva