Suuršnautser

lemmik.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

FCI 2 rühm, alarühm 1; KC working group

Tõu ajalugu
Esialgselt kasutati suuršnautserit Lõuna–Saksamaal karjakoerana. Sajandivahetusel mõistsid aretajad, et tal on hea teenistuskoera töövõime ja väga head iseloomujooned. Aastast 1913 on suuršnautser kirjeldus tõuraamatus ning aastast 1925 tunnustati tõugu ametlikult teenistuskoerana.

Tõu iseloomustus
Suuršnautser on teenistuskoer, kes on samaaegselt ka väga hea pere- ja seltsikoer. Iseloomult on ta tasakaalukas, andunud peremehele ja perele. Suuršnautser on kogu aeg valvel nagu oodates rünnakut, et saaks kaitsta oma peremeest. Seetõttu suhtutakse temasse aukartusega. Ootamatu rünnaku puhul kaitseb ta peremeest ise, kuid esimesena ründab ainult käsu peale. Peremeest ja tema meeleolu (hea tuju, närvilisus, hirm) tunnetab see koer vägagi täpselt. Võõrastesse suhtub umbusklikult ja on “äraostmatu”.

Suuršnautser pole kärarikas – ta haugub ainult siis, kui kuuleb midagi kahtlast. Haistmismeel on tal arenenud ülihästi . Seetõttu kasutatakse Saksamaal šnautsereid väga tihti politseis narkokoertena.

Antud tõug vajab dresseerimist, samas ja on ta kergesti dresseeritav ning talle meeldib mängida. Ka veteran-koerad jooksevad ringi, nagu oleks noored kutsikad.

Suuršnautser armastab väga lapsi ja on seetõttu arvestatav lapsehoidja. Pidada võib teda nii õues kui ka korteris. Korteris pidamisel on tal suur eelis teiste tõugude ees, sest ta ei aja karvu, mistõttu korter on praktiliselt karvavaba. Selle saavutamiseks tuleb vaid õigeaegselt koera trimmida - kodukoertel 2 korda aastas ning näitusekoeri vastavalt vajadusele. Korteris pidamise teine eelis on see, et šnautseritel puudub koertele omane lõhn.

Tõu standardid
Suuršnautser on suur, tugev, pigem jässakas kui sihvakas –šnautseri suurendatud, võimas kujutis. Ta on kartmatu koer, kes on alati valmis kaitseks ning kelle välimus tekitab austust.

Keha juures on olulised proportsioonid: ruutjas keha, turjakõrgus 60-70 cm, st turja kõrgus võrdub peaaegu keha pikkusega, kusjuures emastel koertel on lubatud veidi pikem keha.

Keha on kaetud tiheda ja karmi karvkattega, jalgadel, rinnal ja kõhu all pikem ja pehmem karv. Koeral on tüüpiliselt iseloomulik habe koonul ja puhmjad kulmud, mis kergelt varjutavad silmi.

Lubatud värvused on must ning pipar&sool. Eestis on suuršnautsereid ainult musta värvi.

Kõrvad on V-kujulised ja lontis. Saba on kupeerimata ja suunaga pea poole.

Suuršnautserite omanikke ja kasvatajaid ühendab Eesti Šnautserite Tõuühing

Jaanika Kuldmaa

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles