Shetlandi Lambakoer (Sheltie)

FCI I rühm

Tõu ajalugu
Tõug on algselt pärit Shetlandi saartelt, mis asuvad Šotimaa põhjarannikul. Arvatakse et koos ulatuslikuma lammase impordiga sai tavaliseks et karja saatsid töötavad Collied( paeguste PK collie ja Border Collie eelkäijad). Neid ristati Islandi Koera ja Gröönimaa Yakkiega. Samuti arvatakse Sheltiet ristatud olevat mõne spitsitüüpi tõuga. Pole kahtlustki et karjakasvatajad ja kalamehed aretasid välja mõned emased, kellest valikut tehti loomulikult heade tööomaduste järgi. Sheltied karjatasid Lehmi ja isegi ponisid. Karjakasvatajate ideeks oli saada koer, kes võimalikult vähese toiduga teeks võimalikult palju tööd. Sheltie ajaloost on kaks legendi: Üks, tõenäoliselt tõsi, on et neid ei kasutatud mitte niipalju karjakoertena, vaid selleks, et hoida metsikuid lambaid aedadest ja põldudest eemal. Teine legend pajatab, et Sheltied jäeti koos lammastega väikestele saartele, kus nende tööks oli lambaid kiskjate eest kaitsta. Praegusel aja kasutatakse Sheltiet väga edukalt mitmetes kiirus-ja osavusvõistlustes, näiteks Agilitis jm

Tõu iseloomustus
Tihti kiputakse Sheltiet pidama väikiseks Collieks, tagalikult on ta oma käitumiselt ja iseloomult hoopis teistsugune. Ta on väga energiline ja talle meeldib palju liikuda, samuti on ta oma kiire õppimisvõime ja tarkusega väga hea töökoer. Kuuletub kergesti omanikule, võõraste suhtes umbusklik, kuid mitte närviline.
Sheltie on väga vastuvõtlik ümbritsevale ja seepärat oleneb kasvatusest, milline nende iseloom välja kujuneb.
Õpetatavuselt ei jää nad mitte millegi poolest alla targaks koeraks peetavast Doberannist. Sheltie armastab väga mürada, ja ei tee kunagi testele haiget-seepärast sobib ta hästi ka lastega.
Nad vajavad pikki jalutuskäike ja võimalust vabalt liikuda.

Tõustandard
Sheltie on suhteliselt väike, proportsionaalne koer. Turjakõrgus on standardis emasel 35 ja isasel 37,5 on lubatud kõikumine +- 2,5 cm. Tal on pehme aluskarv ja karm kattekarv, millest peavad moodustunud olema niiöelda manisk , krae ja püksid. Keha on ristküliku kujuline.Heade nurkadega ja lihaseliste jalgadega. Saba peaks olema pikk sirge, asetsema mitte kõrgemal kui seljajoonel. Värvus- Soobel(põhivärvus punane, võib olla segatud mustaga, valged käpaotsad, sabaots ja manisk) Tri-Colour(põhivärvus must käpad, saba ja manisk valged) Blue-Merle(põhivärv sinine, mustade täppidega) Bi-colour(must-valge, esineb harva). Paaride valikul on värvuste suhtes omad kindlad reegild.

Anu Vilberg-Lipp