Kesk-Aasia lambakoer

Tõu ajalugu
Kesk-aasia lambakoerad on iidse päritoluga  ning säilitanud peaaegu muutumatult oma algupärase välimuse. Sellelaadseid koeri on kujutatud Põhja-Afganistanist arheoloogilistel kaevamistel leitud hõbekarikal, mis on valmistatud 2000 aastal e.m.a.
Neid koeri on läbi aegade kasutatud valvuritena, kuid põhiliseks ülesandeks on olnud lambakarjade kaitsmine kiskjate eest.
Kesk-aasia koeri hakati uurima alles 1930-ndatel aastatel. Tõu laienemine Euroopasse toimus veelgi hiljem- veel 15-20 aastat tagasi oli tõug paljudele koerakasvatajatele päris tundmatu.
1976. aastal kinnitati esimene ametlik tõustandard endises Nõukogude Liidus, kuhu kuulusid ka kesk-aasia vabariigid. Nii loetaksegi tõu päritolumaaks Venemaad.
Alates 90-ndatest aastatest on tõu populaarsus aina kasvanud ning praegu on ta Venemaal üks suurearvulisemaid üldse. Eestis seevastu on kesk-aasia lambakoer suhteliselt vähetuntud- aastas registreeritakse umbes 10-20 kutsikat.

Tõu iseloomustus
Aastasadu kestnud elu rasketes looduslikes oludes, alaline võitlus kiskjatega ning inimeste rändav eluviis on vorminud nii koera välimust ja iseloomu. Koer on tugev, mõistatuslik, rõhutatult sõltumatu, vastupidav, vähenõudlik pidamistingimuste suhtes, jõu kasutamisel äärmiselt ökonoomne, väga tugeva territoriaalse kaitseinstinktiga. Reeglina on äärmiselt ustavad oma pereliikmetele ja suhtuvad hästi teistesse koduloomadesse.
Ideaalne kesk-aasialase peremees on tasakaalukas, kannatlik, järjepidev ja mõistmisvõimeline inimene, kes on valmis analüüsima olukordi ka koera seisukohast.

Välimus
Kesk-aasia lambakoerad on suurekasvulised- isastel turjakõrgus alates 68 cm-st ja kaal keskmiselt alates 55 kilost. Emased on tavaliselt kergema kehaehitusega. Suuruse ülempiir pole määratletud, kuid oluline on, et säiliksid üldine proportsionaalsus ja hea liikumine.
Värvus on mitmesugune- üleni valgest üleni mustani, koos valgete märgiste või laikudega või ilma, tavapärased on ka igat värvi laigud valgel taustal. Ei tohi olla ainult üleni helesinine halli ninapeegliga või maksakarva pruun sama värvi ninapeegliga. Karvapikkuselt on nii pika- kui lühikarvalisi.
Väga iseloomulik on nende koerte silmavaade- enesekindel ja rahulik, koer jälgib teid justkui altkulmu pilguga.