Inglise setter

FCI rühm 7, alarühm 2

Tõu ajalugu
Setter on peamiselt 17.-18. sajandil väljaaretatud koeratõug. Esimesteks setteriomanikeks olid aadlikud, kes pidasid neid koeri peamiselt heade jahiomaduste pärast. Kõik setterid on aretatud spanielitest. Oma tänapäevased tõunimetused said nad 18.-19. sajandil aristokraatlikelt peredelt, kes nende kasvatusega tegelesid. Linnukoerana on tema ülesandeks jahil läbi töötada võimalikult suur maa-ala. Nad pidid töötama nõmmedel, joostes vabalt jahimehe ees lindu otsides. Leides linnu, annab ta sellest jahimehele märku oma seisakuga. Setterite nimi tulenebki inglisekeelsest sõnast `set`, mis tähendab `luureseisakut, tardunud poosi võtma`. Setterid on edukad nii jahil, kui ka näituseringis. Jahil kasutatavad setterid on kergemad ja madalamad, nende karvkate on lühem. Seevastu näitusel osalevad setterid on oma välimuselt graatsilisemad, pika karvaga ja tugevama kondiga.  Nagu kõik setterid, on ka inglise setterid välja aretatud spanjelitest. Inglise setteri tõu väljaaretamisele pühendas kogu oma elu mees nimega Edward Laverack, seetõttu kutsutakse inglise setterit vahel ka laverack-setteriks. Inglise settereid on Eestis alles küllaltki vähe, kuid näitustel on tõug peaaegu alati esindatud ning sealjuures väga edukalt. Näitusekoerte kõrval on inglise setter endiselt ka kõrgelt hinnatud linnukoer.

Tõu iseloomustus
Kõik setterid on väga energilised, nende päevane liikumisvajadus on väga suur. Setterid on koerad, kes võluvad nii oma välimuse kui iseloomuga. Nad on jalustrabavalt truud ning intelligentsed, samas aga lõbusad ja ülevoolavalt sõbralikud kõikide inimeste vastu. Setter on paindliku iseloomuga ja õigel käsitlemisel allub kergesti õpetusele. Jahikoertena peetakse settereid koerteks, kes teevad mida iganes, et olla oma peremehele meele järgi. Setter on rõõmsameelne ja heasüdamlik koer, kes sobib hästi täitma nii lemmiklooma, jahikoera kui näitusekoera rolli.

Tõu standardid
Inglise setter on keskmist kasvu ning elegantse välimusega. Inglise setter on tugeva tahtejõuga, jäädes üksi, leiab ta ikka viisi, kuidas end lõbustada.Ta on kiire ja vaba liikumisega. Pea hoiak on kõrge, pea paralleelid ei pea olema paralleelsed. Kõigist setteritest on inglise setter kõige kirjum – ta võib olla kahevärviline (valgel taustal mustad, kollased, oranzhpunased või pruunid täpid), või kolmevärviline (mustad täpid koera koonul, kulmukaartel ja kõrvade siseküljel ning jäsemetel oranzhpunased täpid ja piirded). Karv on pikk ja natuke laines. Turjakõrgus isastel on 65-68 cm ja emastel 61-65 cm.

Angela Sarapuu

Inglise setterite omanikke ja kasvatajaid ühendab Eesti Setterite Klubi