Inglise buldog

FCI rühm 2, alarühm 2; KC Utility Group

Tõu ajalugu
Nagu viitab inglise buldogi nimi, on tegemist Inglise rahvustõuga. Algselt oli buldog võitluskoer – koerte ja härgade vahelised võitlused olid Inglismaal äärmiselt populaarsed kuni IX sajandi keskpaigani. Koer ründas oma vastast eest, surudes hambad härja ninna, huultesse, keelde või silma. Kuna buldog oli ja on väikesekasvuline, massiivne, raske ja lühike, siis ei saanud härg teda rünnata. Visadusega, missugust teiste tõugude juures ei kohta, hoidis buldog oma ohvrit kinni, pööramata tähelepanu selle katsetele ennast vabastada.

1835. aastal keelustas Inglise Parlament taolised võitlused, kuid need jätkusid mõningates Inglismaa paikkondades kuni 1850. aastani. Pärast taoliste võitluste keelustamist pidi tõug peaaegu välja surema, kuid grupp entusiaste suutis teha tõust rohkem seltsi- kui võitluskoera. 1860. aastal hakkasid buldogid tasapisi osalema koertenäitustel ja 1864. aastal loodi esimene Buldogite Klubi, mis vaatamata ainult 3-aastasele eksistentsile suutis välja töötada esimese buldogite standardi. 1875. aastal asutati teine Inglise buldogite klubi, kellele kuulub ka vanima järjepidevalt tegutseva tõuklubi staatus.

Tänapäeval on inglise buldog populaarne kogu maailmas. Toogem näiteks kasvõi USA raskveokifirma MacTrucks, USA merejalavägi, lihvimisvahendid “Mirca” - nende logol on inglise buldogi kujutis. Filmidest on meil tuntuim “Jake and the Fatman” (meil nime all “Kuhu koer on maetud”). Ja kes küll on see koer multifilmis “Tom ja Jerry”? Ta ei ole küll just standardile vastav, kuid see-eest selgesti äratuntav tänu oma kujule ja olemusele.

Tõu iseloomustus
Kirjanik Gerald Durrell on märkinud, et “Inglise buldog on nii inetu, et muutub vaadates ilusaks”. Inglise pastor Wiltoni arvates on “paar inglise buldogi taluõuel sisendavad rohkem aukartust kui pastori pühapäevane jutlus kantslist.”  Inglise buldog on vaatamata oma välimusele väga mõnus perekoer. Ta armastab oma pererahvast siira andumusega ja on jäägitult truu.

Iseloomult on inglise buldog pigem rahulik, kuid ei ütle ära ka mängust. Tal on jõuline keha ja tugevad käpad, kuid väga kiireid ja pikki kõndimisi ta ei armasta. Buldogil meeldib end soojendada päikese käes, kuid palavaga valitseb päikesepiste oht. Ta ei ole iseenesest agressiivne, kuid endale liiga teha ühelgi teisel koeral ei lase. Haugub harva, kuid mitte iialgi niisama.

Vaatamata oma füüsilisele tugevusele on buldog loomult tundlik ja tähelepanelik, mistõttu tema õpetamisel ja dresseerimisel on olulisim osa maiusel ja kiitusel, mitte aga jõulisel kohtlemisel. Samas vajab buldog kasvatuses siiski tugevat kätt, kuna tänu oma taibukusele saab ta juba kutsikaeas selgeks, kuidas saavutada seda, mis tegelikult ei ole lubatud.

Tõu standardid
Inglise buldog on tugev, keskmist kasvu lühikarvaline koer, kelle nägu ja kogu keha rõhutavad otsustavust, võimsust ja tarmukust.  Turjakõrgust ei ole standardis piiritletud, kuid ideaalkaaluks loetakse isastel 25 kg ja emastel 22,5 kg. Inglise buldogi pea on võimas, kaetud rohke voldilise nahaga, rooskõrvad asetsevad laialt lahus. Koonu osa on lühike, rippuvate põskedega, alalõug on lai ja ülespoole kaarduv.

Koerea kere on lühike ja prink, lihaseline ja selgepiiriline. Rinnakorv lai ja võimas, eestvaates pisut kaarduv. Tagaosa veidi kõrgem kui esiosa. Saba on lühike ja allapoole laskuv. Kehaehitusest lähtuvalt on sellel tõul raske ja omapärane liikumisviis.

Aire-Piret Pärn
Kennel Egor-Dego

Inglise bulldogide omanikke ja kasvatajaid ühendab Bulldogide ja Kääbuskoerte Eesti Tõuühing