Iiri terjer

FCI rühm 3 alarühm 1; KC Terrier Group

Tõu ajalugu
Arvatakse, et Iiri terjerite ajalugu ulatub sadade aastate taha, kuid täpsed aastaarvud on teadmata. Ühed allikad väidavad, et ta pärineb Inglise black-and-tan terjerist ja teised väidavad sugulust Iiri hundikoeraga. Esimene ametlik esinemine tõuna oli 1875. aastal Glasgow koertenäitusel.

Tõu iseloomustus
Iiri terjer on perekoer, valvekoer ja ka jahikoer. Nagu iga terjer on ka Iiri terjer temperamentne ja tegutsemishimuline kaaslane. Iiri terjer ei ole nn “ühe peremehe koer”, vaid pigem perekoer. Talle meeldivad lapsed ja loomulikult mängimine lastega. Iirlane tahab olla pere keskel st, et kui pere vaatab telekat, siis istub ka koer diivani juures (või diivanil), kui pere jalutab, siis jalutab ka koer, kui kõik magavad, siis magab ka iirlane voodi kõrval (või voodis). Iiri terjer ei ole loomult kangekaelne koer. Dressuurile allub väga hästi ja kuna tema loomus on elav, siis sobib hästi ka agility koeraks.  Kuna Iiri terjer on keskmise suurusega, sobib ta ideaalselt linnaoludesse. Karmikarvalise tõuna vajab Iiri terjeri karv trimmimist (vähemalt 2 korda aastas). See tähendab, et koer ei aja karva.

Tõu standardid
Iiri terjer on üldmuljelt kuiva kehaehitusega ja lihaseline koer, kelle olemus väljendab kiirust, julgust ja stiilsust. Värvuselt on ühevärviline, varieerudes tumedast punases kuni nisuvärvini. Lubatud on valge rinnalaik.
Karvakate on traatjas ja karm, kehale liibuv, ei tohi olla lokiline. Tõule on iseloomulik habe.´
Silmad on tumedad ja elava pilguga. Kõrvad on V-kujulised ja kõrgele kinnitunud. Saba on kõrgele kinnitunud ja rõõmsalt püsti.

Turjakõrgus on iirlastel ca 48-50 cm ja kaal ca 15 kg.

Kairi-Liis Ustav
Kennel Rilius

Iiri terjerite kasvatajaid ja omanikke ühendab Eesti Terjeriühing