Iiri hundikoer

FCI rühm 10, alarühm 2; KC, hound group.

Tõu ajalugu
Iiri hundikoeral on üsna vana sugupuu, sellest räägitakse muuhulgas vanades gaeli muistentites. Seda üsna kogukat koera kasutati algusest peale sõjakoerana ning suurulukite, ennekõike huntide küttimisel. Ta pidas jahti üksi või võimaluse korral paarikaupa ning koerte ülessanne oli saak ahistada, jälitada, maha murda ja koju lohistada. Kui Iirimaal huntide arvukus vähenes oli tõug väljasuremisohus, kuid õnnestus siiski säilitada kogudes kokku veel olemasolevad eksemplarid ning ristates neid soti põdrakoera ning taani dogiga.

Tõu iseloom
Need koerad on tõesti leebed hiiglased, kellel on enamasti imeline karakter. Paljud inimesed on aga juba koera trantsportimisega üle koormatud. Mõtlemisained on palju. Kasvuajal vajavad iiri hundikoerad head toitu. Kasvueas tuleb jälgida ka liikumist. Liialt palju turnimist ja treppidest ülestulemist ei ole koera tervisele kasulik. Teil peaks olema maja ja taraga ümbritsetud aed, rahuldamaks selle koera ruumivajadust. Kui koer on täiskasvanuks saanud, siis peaks ta saama reeglipäraselt liikuda ja vahel omama ka võimalust jooksurajal joosta, et püsida tervena. Treeningule peaks kindlasti eelnema puusa- ja südame-veresoonkonna uuring. Loomulikult peaks ka teie auto olema koera massile vastavaks kohanenud. Seega leidub mõningaid asju, mille üle tuleks mõelda, enne kui otsustate oma elu ja maja iiri hundikoeraga jagama hakata. Kui jässakad need koerad ka ei paistaks, on nad samavõrra tundlikud ja õrnad, kui asi puudutab tema peremehe armastust ja poolehoidu. Kõvu sõnu taluvad nad halvasti, ja koera äraandmine, kui tema pidamine osutus siiski vaevalisemaks kui ette kujutati, on väga julm.

Tõu standard
Pea on pikk, otsmikuvall vaevalt märgatav, silmade vahel madal volt. Mitte liiga lai kolju, pikk koon. Silmad on ovaalsed, tumedad, laugude servad mustad. Väikesed roositaolised kõrvad. Kael on pikavõitu, tugev ja lihaseline, ilusasti kaarduv, kuiv. Keha: hästi sügav lai eesrind. Selg pigem pikk kui lühike, lanne kaarduv. Kõhujoon ülespoole suunduv. Lihalised esijäsemed, kaldu abaluud, küünarnukid tihedalt vastu keret. Paralleelsed esijäsemed, tugevad ja sirged. Tagajäsemete reied lihaselised ja laiad. Põlve- ja kannaliigesed hea nurga all. Saba on pikk, veidi kaardus, rikkalikult karvadega kaetud, kantakse seljajoone tasandil. Karvakate on kerel, jäsemetel ja peas kare ja kõva, silmade kohal ja alalõual pikk ja kare. Värvus on hall, brindle, punane, must, lumivalge, kollakaspruun või mistahes värv mis on lubatud soti põdrakoerale.

Turjakõrgus: isasel koeral vähemalt 79 cm, emasel 71 cm.
Eluiga: ca 8 aasatat