Siledakarvaline foksterjer

FCI  rühm 3     alarühm 2

TÕU AJALUGU
Kõikide terjerite ühine ajalugu algab XVI sajandi Inglismaalt, kus esialgselt kutsuti ühise nimetusega terrier (lad.keeles terrarius – maalähedane)kõiki koeri, kes oma kasvu,kiiruse,  jõu ja vapruse poolest võisid ratsahobustel peetaval jahil võidelda urus ulukitega. Värvus, jalakõrgus või karvapikkus polnud tol ajal olulised.

1862 aasta  koertenäitusel esinesid foksterjerid esimest korda iseseisva tõuna, veel küll siledakarvalised ja karmikarvalised koos. Tol ajal moodustasid nad ühe tõu ja neid ka paaritati omavahel – ühes pesakonnas sündis nii siledakarvalisi, kui ka karmikarvalisi kutsikaid.

1873 aasta Birminghami näitusest alates vaadeldakse siledakarvalisi foksterjereid eraldi tõuna.
1876 aastal loodi Inglismaal esimene Fox Terrier Club ja selle klubi poolt koostati ka esimene siledakarvalise foksterjeri tõustandard. Kuna klubi liikmeteks ja standardi koostajateks olid peamiselt jahihobuste omanikud ja –kasvatajad, on esimeses tõustandardis kasutusel hobusekasvatusest võetud terminid. Ka tänapäeval kehtivas standardis on alles vihjed jahihobusele.

TÕU ISELOOMUSTUS
Siledakarvaline foksterjer on tugeva tervisega, vähenõudlik ja vastupidav koer. Tal ei esine pärilikke haigusi ja ei ole tarvis teha kohustuslikke veterinaarseid uuringuid. Siledakarvalist foksterjerit saab kasutada jahikoerana nii uru- kui ka suuremate ulukite jahil või ka tavalise kodukoerana – perelemmikuna. Loomult rõõmsameelne ja elavaloomuline. Väga kontaktne, sobib agilitisse, dressuuri, trikkide õpetamiseks. Võõraste loomadega, eriti suurematega, veidi agressiivne. Hea kodu kaitsja, aga vajadusel jaksab teda vabalt sülle võtta. Karv sile ja lühike. Kuigi „vahetab“ ise karva, vajab, tulenevalt ühisest ajaloost karmikarvaliste foksterjeritega, vahetevahel trimmimist.

TÕU STANDARD
Siledakarvaline foksterjer on aktiivne ja erk, tugeva luustikuga ja jõuline oma väikeste mõõtmete juures. Seistes meenutab vähendatud kujul lühiseljalist jahil kasutatavat ratsahobust. Pea on lameda laubaga, piisavalt kitsas, ninapeegel must, lõualuud tugevad ja lihaselised täieliku ja õige käärhambumusega. Silmad tumedad. mitte suured, küllalt sügava asetusega. Pilk lõbus ja arukas. Kõrvad väikesed, V kujulised, ettepoole pööratud, suunaga põsesarnadele. Selg lühike, tasane, tugev. Saba küllalt kõrge asetusega, asetseb lõbusalt püsti. Karv sirge, liibuv, sile, karm ja tihe. Värvus kas valge, valge koos pruunikaspunaste, pruunikaspunaste ja mustade või ainult mustade laikudega. Kaal isastel 7,3-8,2 kg, emastel vähem.

Kõikide foksterjerite omanikke ja kasvatajaid ühendab Eesti Foxterrierite Klubi

Tiina Roos
Kennel Roosifox