Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
FCI rühm 5, alarühm 6; KC Hound Group
Tõu ajalugu
Teadaolevalt toodi esimesed basenjid Niiluse äärsetelt aladelt kingituseks Egiptuse vaaraodele juba paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Basenji taasavastati Kesk-Aafrikas, kus teda hinnati ja hinnatakse ka praegu kõrgelt tema intelligentsuse, kiiruse ja jahiinstinktide tõttu. Basenjide tööks oli ja on teatud liiki suurte karvkatteta vesirottide hävitamine. 1895. aastal viidi kaks basenji isendit Inglismaale ja veidi hiljem ka USA-sse. Eestisse tuli esimene basenji tüdruk alles 2000. aastal.
Tõu iseloomustus
Aafrikas kasutatakse basenjid jahikoerana, kes ajavad metsloomi ülespandud püünistesse. Selle tegevuse juures on eriti tähtis basenjidele ainuomane omadus – mitte haukuda. Küsimus, miks basenji ei haugu, on siiani vastuseta. Uurides basenjide kurguehitust avastati, et basenjide kurk on ehitatud nii, nagu igal teiselgi koeratõul. Ometi kõik teised tõud ju hauguvad. Basenjide tõelised fantaatikud on aga arvamusel, et basenjid on niivõrd intelligentsed, et neil ei ole lihtsalt meile mitte midagi öelda. Samas on aga väär arvata, et basenjid ei häälitse. Vastupidi, nende eneseväljendamisoskus ilma haukumist kasutamata on hämmastav – basenji võib piiksuda, joodeldada, vinguda ja tekitada papagoidele iseloomulikke häälitsusi.
Kui basenjid võrrelda teiste loomadega, siis sarnaneb ta kõige rohkem kassile. Ühele tõelisele basenjile meeldib üle kõige päikeselaigul pikutada. Kui päikest ei ole, kõlbab ka soe kaminatuli. Peale selle meeldib basenjidele kassi kombel turnida ja igale poole hüpata. Nad on uskumatud ronijad.
Basenji on väga puhas loom, kuid samas hullemat asja kui vesi on tema jaoks raske välja mõelda. Basenjile meeldib küll vannis käia, kuid selle tagajärg – märg karv – on lausa põlastusväärne. Veelgi hullem on see, kui tema jumaldatud perenaine või peremees juhuslikult näiteks vannis käies märjaks saab. Kui selline jube olukord on kõigest hoolimata tekkinud, üritab basenji oma pererahva võimalikult kiiresti kuivaks lakkuda.
Tõu standardid
Basenji iseloomulikuks väliseks omaduseks on tema toredad kortsukesed laubal, rõngas saba ja hoogne gasellilik traav. Basenji on kerge õhulise kehaehitusega, turjakõrgus on 40-45 cm ja kaal vastavalt kõrgusele 5-7 kg. Basenjide värvivariante on neli – kõige enamlevinud on punane valgega, must-valgega, tiigrivärv valgega ja kolmevärviline (must, valge ja pruunikas-punased märgid kulmudel, põsel, käppadel ja saba all), kusjuures iga värvivariandi juures on kohustuslikud valged sokid, valge sabatups ja valge kurgualune. Võimalik on valge triip näol ja valge “krae”. Karv on lühike ja läikiv.
Rita Valdna-Prue,
Kennel Ribessita