Argentina dogi (Dogo Argentino)

FCI rühm II, alarühm 2

Tõu ajalugu
“Valge surma ingel”, “hõbedane panter” – niimoodi kutsutakse argentiina dogi tema kodumaal Argentiinas valge kasuka, graatsilisuse ja julguse pärast.  See tõug pärineb Cordoba provintsist, mis asub Argentiina Vabariigi keskosas. Erinevalt teistest tõugudest ei saa argentiina dogi kohta öelda, et tema päritolu ulatub sajandite taha - tõu loojaks on dr. Antonio Nores Martinez, kes tegeles uue tõu loomisega 20. sajandi alguses. Aastal 1928 tunnustati uue, argentiina dogiks nimetatud koeratõu tõustandardi põhijooned. Kõigepealt alustas ta “Cordoba võitluskoera” süstemaatilise ristamisaretusega mitmete puhtatõuliste koerte abil, muutmaks seda hästi võimsat ja tugevat koera, kelle omadused ja iseloomu vastupidavus ei olnud veel geneetiliselt kinnistunud. See saavutati ristamistel mitmete tõugudega nagu saksa dogi, iiri hundikoer, bokser, bullterjer, pürenee mäestikukoer, hispaania mastif, bordoo dogi.

Aretatud koeri hakati kasutama metssigade, puumade ja teiste Argentiina laiadel ja vaheldusrikastel aladel elavate loomade küttimisel. 1964. aastal tunnustati tõug Argentiina Künoloogilise Seltsi poolt iseseisva tõuna ja sellest ajast alates kanti ta ka Sociedad Rural Argentina (Argentiina Agronoomilise Seltsi) registritesse. 1973. aastal tunnistati tõug FCI poolt.

Tõu iseloomustus
Iseloomult on argentiinlane alati rõõmsameelne, sõbralik, vähenõudlik, ta on väga kiindunud oma peremehesse. Ta  ei ole suur haukuja – mõnikord võib tunduda, et koer on tumm.  Tal on väga madal ja tugev hääl, mida ta kasutab vajadusel.

Argentiinlane ei tohi olla mingil juhul agressiivne, see on üks iseloomujoon, mida tuleb kindla kontrolli all hoida.  Jahipidamisel on ta vapper ja võitlusvalmis.
Isast argentiinlast on peaaegu võimatu pidada koos samasoolise koeraga. Kuid inimestega on argentiinlane alati sõbralik ja käitub rahulikult ka võõrastega. Lastega on argentiinlased väga kannatlikud isegi kui need on ülimalt pealetükkivad.

Argentiina dogi on üks väheseid molosse, kes õpib kiiresti ja mõnuga. Neile meeldib õppimine, kuid peamine, et koeral igavaks ei hakkaks. Paljud argentiinlased on saavutanud kõrgeid tulemusi agilitys, kuulekus- ja kaitsekoolitusest rääkimata.

Tõu standard
Turjakõrgus on isastel 62 - 68 cm, emastel 60 - 65 cm.

Argentiina dogil on lühike, sile, valget värvi kasukas. Karv on ainult valge, lubatud ainult üks must laik koonul, mis ei tohi ületada 10% koonu pindalast. Pigmenteeritud laikude esinemine nahal lubatud.

Eelistatud on tanghambumus, käärhambumus on lubatud.

Eestis on argentiina dogide kasvatajad ja omanikud esindatud Mastiffide Tõuühingus.

Fotol: De Anrit Yuchika (omanik Tatjana Tabolich, kennel Royal Di Lux)

Evelina Sotnikova & Tatjana Tabolich
Kennel Royal Di Lux