Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
FCI rühm 3, alarühm 1; KC terjerite rühm
Tõu ajalugu
Terjerite rühma suurima koera - airedale terjeri kodumaaks on Yorkshire Inglismaal. Tõu nimetus tuleneb Aire’i jõest, mille ümbruses koera aretati. Tõug on umbes 100 aastat vana.
Tõu iseloomustus
Airedale terjer on suurepärane koer, kes keeb energiast, sobides nii pere lemmikuks kui ka teenistuskoeraks.
Võimalik, et ei olegi teist niisugust koeratõugu, kellel oleks nii palju erinevaid omadusi. Tõug võitis kuulsust pärast Esimest Maailmasõda, mil teda kasutati sidekoerana. Lisaks tunti teda kui jahikoera ning hiljem lisandus ka kuulsus teenistuskoerana. Edaspidi hakati teenistuses kasutama saksa lambakoeri, kuna airedale omadused tulevad nähtavale ainult väga tihedas kontaktis omanikuga ja individuaalses treeningus. Airedale terjer on ka heaks partneriks sportimisel. Paljud selle koeratõu omanikud harrastavad koos oma koeraga suusataja pukseerimist ja loomulikult on see sobiv koeratõug ka agility harrastamiseks. See fakt, et osad selle koeratõu esindajad on väga heade jahiomadustega, teised aga väga hästi dresseeritavad, näitab seda, et omaniku osa oma koera arendamisel on väga suur. Edu sõltub nende ühistööst. Selleks, et airedale kinnitaks oma kuulsust universaalse koerana, vajab ta spetsiaalset treeningut, sest kõik need anded ei ole kaasasündinud. Ega inimenegi oska sündides lugeda. Ka iga teenistuskoer peab samm-sammult valmistuma oma tööks. Ei saa öelda, et iga airedale saab kõigega hakkama, kuid paljud selle koeratõu esindajad on väga mitmekülgsed. Need anded on vaja koeras äratada ja üles leida. See ei vaja väga palju tööd, põhiline on, et koeral oleks treeningul huvitav. Dresseerimisel tuleb võtta arvesse tõule loomuomast uudishimu ja elavat iseloomu. Airedalet võivad eduga dresseerida erinevas vanuses ja erineva füüsilise ettevalmistusega inimesed. Airedale terjerid koerad on väga sõbralikud ja suhtuvad lastesse hästi. Teda ei pea jalutama kogu aeg rihma otsas, kartes, et ta kedagi ründab. Kuigi vajadusel asub ta alati omanikku kaitsma. Airedale terrierid on väga seltskondlikud. Nad elavad rahus koos teiste neljajalgsetega. Väike airedale kutsub kärarikkalt mängu ka vana koera, kellel algaks nagu teine noorus. Ka jalutades kutsub ta mängu kõiki ümbritsevaid koeri. Vastupidiselt enamustele koertele puudub airedalel iseloomulik koeralõhn. Kuna koera trimmitakse, ei aja ta karva, mistõttu korteris ei ole lahtisi koerakarvu ning see tõug ei tekita ka allergiat. Talvel ei ole tal külm, kuna karv on väga paks ja karm, suvel aga aitab trimming kuuma vastu. Aluskarvast võib kududa sokke ja kampsuneid. Tõu eripäraks on vastupidavus erinevatele nakkushaigustele.
Tõu standardid
Airedale terjer on terjeridest suurim, lihaseline, aktiivne, proportsionaalse kehaehitusega koer. Ta on terase ilmega, kiire liikumisega, erk ja valvas. Iseloomu väljendavad silmade ilme, kõrvade hoiak ja sirgelt püsti hoitud saba. Olemuselt on ta seltsiv ja enesekindel, sõbralik, julge ja intelligentne. Alati erksalt valvas, mitte agressiivne, kuid kartmatu. Pea on pikk ja lame, kõrvade vahelt mitte liiga lai, silmade suunas kergelt kitsenev. Kõrvad on V-kujulised, külje suunas hoiduvad, väikesed. Lõuad on tugevad ja eelistatud on käärhambumus, s.t. ülemised hambad katavad tihedalt alumisi hambaid ning on lõualuuga täisnurga all. Lubatud on ka otsehambumine, kuid üla- või alahambumus on ebasoovitavad. Karvkate on karm, tihe ja traatjas, mitte nii pikk, et tunduks ebaühtlasena. Värvus on seljaosal must, kuid kõik muud osad on kollakaspruunid. Kõrvad on sageli tumedamad kollakaspruunid, varjundeid võib esineda ka kaela ümber ja kolju külgedel. Mõned valged karvad rinnal on lubatud. Turja kõrgus isastel umbes on 58-61 cm ja emastel 56-59 cm.
Airedale terjeri omanikke ja kasvatajaid ühendab Eesti Terjeriühing
Jekaterina Kantijevskaja,
Kennel Katherina’s Land