Paleontoloogid leidsid USAs Iowas hästi säilinud fossiili, mis kuulub 460 miljonit aastat tagasi elanud skorpionile, keda saab pidada «merehirmuks».
Video: 460 miljonit aastat tagasi elas 1,5-meetrine «merehirm»
Umbes 1,5-meetrisel skorpionil olid jäsemed, mille abil ta sai nii kõndida kui ujuda, edastab Daily Mail.
Kuna see skorpion meenutab oma kehakujult Vana-Kreeka sõjalaeva, millel oli viiskümmend sõudjat, siis anti talle ametlikuks nimetuseks Pentecopterus decorahensis. Viiekümnes sõudjaga laevu kasutati näiteks Trooja sõjas.
Teadlaste sõnul on see iidne loom suguluses tänapäeva skorpionite ja ämblikega.
Yale`i ülikooli teadlase James Lamsdelli teatel on tegemist kummalise loomaga.
Paleontoloogid leidsid Iowast Winneshieki kaevandusest kokku rohkem kui 150 iidsete skorpionite fossiilset fragmenti.
Osa fragmente lubab oletada, et iidse skorpioni maksimumpikkus võis ulatuda 1,7 meetrini. Seega oli Pentecopterus decorahensis oma ajastu suurim skorpion.
Nimetatud liigi esindaja on umbes kümme miljonit aastat vanem, kui varasem samalaadne leid.
Tänu fossiilsetetele kehaosadele said teadlased luua arvutimudelil, milline oli selle skorpioni keha ja kuidas ta liikus.
Uurimine näitas, et ta kasutas oma kümmet jäset erineval viisil. Teist ja kolmandat jäsemetepaari võis ta peamiselt kasutada saagi püüdmiseks.
Oletatakse, et loom liikus edasi kuuel, mitte kaheksal jäsemel, kuna osa jäsemeid olid lühemad.