Neid metsloomi on lootust kohata neis paigus

FOTO: Marian Männi / Photoshop / Scanpix

Eesti on väike, aga erakordselt rikas maa. Siin elab üle 600 karu, üle saja hundi ja paar tuhat hirve. Aga kus neid näha võiks? Kliki loomale ja vaata kaardilt!

Kliki loomadel:

Põder
Karu
Halljänes
Rebane
Metssiga
Kobras
Hirv
Hunt

Põder

Foto: Photoshop / Mati Hiis / Scanpix

Põtru on rohkem Hiiumaal ja Lääne-Eestis. Saaremaal aga vähem. Keskkonnaagentuuri spetsialisti Inga Jõgisalu sõnul tõrjub nende agressiivsem toidukonkurent, punahirv, põdra välja. Sel kevadel oli põtru Eestis üle 12000 ehk 3,5 protsenti rohkem kui mullu. Sarveliste arvukus kasvas Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal, aga langes Hiiumaal.

Igal aastal hukub liiklusõnnetustes paarsada põtra.

Arvud kaardil näitavad kütitud põtru iga ruutkilomeetri kohta maakondades. Maakonnal klikkides saad näha, mitu põtra umbkaudu maakonnas elab. Nende puhul on arvesse võetud nii kütitud loomade arvu kui ka jahimeeste hinnanguid.

Karu

Foto: Ints Kalnins / Scanpix / Photoshop

Eesti saartel ei ole ühtki karu. Mesikäpad elavad pigem Ida-Virumaal ja Jõgevamaal. «Nad ei ole sellised rännuhimulised ja ei lähe üle mere niisama lihtsalt järelikult,» ütles suurkiskjate alal teadjaim mees Eestis, Peep Männil keskkonnaagentuurist.

Karusid elab Eestis tegelikult tihedalt. Lätis on Männili sõnul vaid 10-15 karu, aga ei ühtki sigivat emast. Leedus ei ole peaaegu üldse karusid. Mesikäppasid elab palju Soomes, Rootsis ja Balkani piirkonnas.

Kaardil näidatud asustustihedus on arvutatud nii: võetud kahe aasta keskmine sigivate karuemade arv ja see korrutatud kümnega, sest emasid on karude populatsioonid umbes kümme protsenti.

Siis on võetud arvesse maakonna pindala ja arvutatud karude asustustihedus.

Vaata videot Eesti karust:

Halljänes

Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees / Photoshop

Pikkkõrvade arvukus jäi Eestis vahepeal väga madalaks. Viimasel ajal on hakanud siiski tõusma. Jänkude rõõmuks ei ole Eestis õnneks ka rebaseid väga palju, nii et ringi võib hüpelda üpris ohutult.

Meil on hall- ja valgejänesed. Kaardil on näidatud vaid halljäneste väga umbkaudne arvukus, sest valgejäneseid on väga vähe. Andmeid on jäneste kohta raske koguda. Loendatakse pabulaid, jälgi ning kütitud loomi. See kõik on aga väga suhteline.

Arvud kaardil näitavad kütitud halljäneseid iga ruutkilomeetri kohta maakondades. Maakonnal klikkides saad näha, mitu halljänest umbkaudu maakonnas elab. Nende puhul on arvesse võetud nii kütitud loomade arvu kui ka jahimeeste hinnanguid.

Rebane

Foto: Ints Kalnins / Scanpix / Photoshop

Rebased vilavad ohtralt ringi just saartel. «Pärast marutaudivastast vaktsineerimist tõusis rebaste arv– viuhti – üles,» ütles Inga Jõgisalu keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonnast. «Mõnda aega oli kõrge, aga siis tuli kärntõbi, mis viis rebaste arvukuse päris tublisti alla.»

Kaardil on piirkonnad tähistatud selle järgi, kui palju on rebaseid kütitud ruutkilomeetri kohta.

Maakonnal klikkides saad näha, mitu rebast umbkaudu maakonnas elab. Nende puhul on arvesse võetud nii kütitud loomade arvu kui ka jahimeeste hinnanguid.

Metssiga

Foto: Ants Liigus / Scanpix / Photoshop

Ka metssigu on kõige rohkem saartel. Seal ka kütitakse neid enim. Metssigu kütitakse üldse väga palju.

Arvud kaardil näitavad kütitud metssigu iga ruutkilomeetri kohta maakondades. 

Maakonnal klikkides saad näha, mitu metssiga umbkaudu maakonnas elab. Nende puhul on arvesse võetud nii kütitud loomade arvu kui ka jahimeeste hinnanguid.

Kobras

Foto: Arvo Meeks / Valgamaalane / Photoshop

Jahimeeste hinnangu järgi on Valgamaal ja Võrumaal kõige enam kopraid. Inga Jõgisalu: «Seal on hästi palju järvi ja jõgesid, nii et see on loogiline, et neid seal on ja nad meelehärmi põhjustavad.»

Arvud kaardil näitavad kütitud kopraid iga ruutkilomeetri kohta maakondades. Maakonnal klikkides saad näha, mitu kobrast umbkaudu maakonnas elab. Nende puhul on arvesse võetud nii kütitud loomade arvu kui ka jahimeeste hinnanguid.

Hirv

Foto: Aldo Luud / Õhtuleht / Photoshop

Tugevad populatsioonid Saaremaal ja Hiiumaal, aga ka mandri-Eestis laieneb populatsioon. Tasapisi nihkub hirvede asustus Inga Jõgisalu sõnul kogu aeg Lõuna-Eestist ülespoole, põhja.

Hirvepopulatsioonid on ka Ida- ja Lääne-Virumaal, kus nad on kasvandustest lahti pääsenud.

Mullu hukkus liiklusõnnetustes 14 hirve, pea kõik neist Saaremaal.

Arvud kaardil näitavad kütitud punahirvi iga ruutkilomeetri kohta maakondades. Maakonnal klikkides saad näha, mitu punahirve umbkaudu maakonnas elab. Nende puhul on arvesse võetud nii kütitud loomade arvu kui ka jahimeeste hinnanguid.

Hunt

Foto: Ene Mägi / Scanpix

Huntide arvukust on raske mõõta, sest nad liiguvad palju ja suurtel territooriumidel. Enamvähem on aga teada, et neid on eelkõige Lõuna-Eestis, Soomaa kaitsealal ja saartel. «Aastast aastasse kõikumine on hästi suur ja sõltub, kus kütitakse,» ütles Peep Männil. «Praktiliselt ei ole hunte, kes elavad ühes maakonnas. Tihti elavadki nad maakondade piiride peal, kus neil on paremad, looduslikumad elupaigad.»

Soomaa rahvuspargis Viljandi- ja Pärnumaa piirialadel, on märgistatud hundid, mistõttu on seal huntide küttimine keelatud. Seetõttu võib neid sealt ka rohkem leida.

«Huntide arv on kogu aeg tasapisi kahanenud, aga sel aastal eeldame, et ta võiks veidi kasvada,» ütles Männil. Hunte on tema sõnul ülemäära kütitud.

Hundikarjad on muutunud väiksemaks. Üle seitsme isendiga karja enam naljalt ei leia. Mandri-Eestis on umbes 20 hundi pesakonda.

Kaardil on näidatud huntide arvukus ruutkilomeetrite kohta murdmisjuhtude järgi ehk kui palju nad lambaid või veiseid maha on murdnud.

Kuula hundi ulgumist: