Loomad, kes oskavad arvutada

Suured sõbrad - ahv, tiiger ja lõvi Foto: SCANPIX

Arvutamine on inimestele elementaarne oskus, ent ka loomariigis on neid, kelle numbrite kokku panemise oskus teeb teistele silmad ette.

Aastal 1981 õpetas pensionile jäänud Saksa kooliõpetaja Wilhelm von Osten oma hobusele matemaatikat. Hobune Hans õppis ära liitmise ja lahutamise, mis andis Ostenile idee, et katsetada korrutamist, jagamist ja isegi murdudega arvutamist. Vastuseid andis hobune kabjaga vastu maad koputades, kirjutab BBC.

Hobuse oskused levisid üle Euroopa ja inimesed käisid imelooma vaatamas. Psühholoog Oskar Pfungst üritas Ostenile tõestada, et hobune saab vastates küsijalt mitteverbaalseid vihjeid, kas antav vastus on õige või mitte. Osten seda ei uskunud.

Tekkis küsimus, miks mõned loomad oskavad paremini arvutada kui teised?

Üks peamisi oskusi on arusaam kahe objekti suuruse vahest. Lõvid suudavad vahet teha, kas nende grupp on vastutulevast suurem või väiksem. Rünnatakse karja, kellest arvukuselt üle ollakse.

Teadlased viisid lõvikoloonia seas läbi katse. Viiepealisele lõvikarjale mängiti kolme lõvi möirgamist, et uurida, kuidas loomad käituvad. Katsealused vaatasid hääle suunas ning valmistusid ründama. Sarnaseid katseid viidi läbi ka šimpansite, ahvide ja hüäänide peal kes käitusid samamoodi.

Pelgalt suuruse vahe tundmisest jääb aga väheks. Arvutamisoskus vajab ka teadmist järgarvudest. Teadmine, et ühele võib järgenda teine, tollele kolmas ja nii edasi, tasub loomariigis kuhjaga ära.

Siinkohal leidsid teadlased, et koerad pole paraku eriti kirkad kriidid. Tehtud katses leiti, et koer suudab teha vahet number 1 ja 0 vahel, ehk tal kas on natuke süüa või pole üldse. Suuremaid arve kui 1 koerad ei tundnud. Samas on järgarvudes head hundid, mis paneb teadlased arvama, et koerad võisid selle oskuse kaotada kui nad inimese juures elama hakkasid.

Tekkis teine küsimus: miks loomad arvutamist vajavad?

Teadlased leidsid, et üks põhjus võiks olla õigest liigist paarilise leidmine. See pole aga alati lihtne, eriti kui eriliiki loomad sarnased välja näevad.

Konnad teevad liigi kindlaks krooksumise võnke järgi. Emane konn loeb isase krooksumise võnkeid kuni kümneni.

Linnud on imetajatest tihtipeale paremad arvutajad. 1970ndatel loomapoest ostetud aafrika hallpapagoi Alex osales 30 aastat erinevates katsetes. Loomapsühholoogiaga tegelev Irene Pepperberg õpetas linnule enneolematuid oskusi nagu matemaatikat, lugemist ja keeli.

Lind oskas lugeda kuueni. Katses pandi tema ette viis rohelist klotsi, kuus rohelist palli, neli roosat palli ja neli roosat klotsi. Küsimusele, mitu roosat palli on, vastas lind õigesti. Selleks pidi Alex lisaks numbritele mõistma värve ja kujundeid.

Primaatidel on arvutamisoskus kaasasündinud. Jaapanis elav 39-aastane šimpans Ai on sellest suurepärane näide. 80ndatel oli Ai esimene loom, kes oskas araabia numbreid kokku panna. Ta tundis sümboleid I ja II, peamiselt seetõttu, et talle oli numbreid õpetatud maitsvate puuviljade ja muu suupärasega. Šimpansid teevad isegi lihtsat matemaatikat kui nad selle eest väärilise preemia saavad.

Teadlastele on siiani arusaamatu, kuidas kalad arvutada oskavad. Gupide peal tehtud katsed näitasid, et väikse kalana eelistavad nad elada suurel alal paljude teiste kaladega.