Karusid mittekohanud külastaja jättis rahvuspargile võhikliku ettepaneku

Grisli Yellowstone‘i rahvuspargis Foto: Jim Urquhart/ SCANPIX SWEDEN

Yellowstone‘i rahvuspargi külastaja, kes oli pettunud metsikute karude mittenägemise pärast,  jättis pargi vastuvõtulauda tagasisidelehe võhikliku ettepanekuga.

Suhtlusportaali imgur.com kasutaja postitas foto tagasisidelehest, mida oli näidanud tema rahvuspargis töötav sõber.

Pettunud külastaja oli kirjutanud rahvuspargi töötajatele ettepaneku: „Meie visiit oli tore, kuid me ei näinud kordagi ühtegi karu. Palun treenige karusid olema seal, kus külalised saavad neid näha. See reis oli liiga kallis, et karusid mitte näha."

On üsna normaalne olla pettunud, kui Yellowstone‘i rahvuspargi külastamisel karusid ei kohta, sest kõik loomad elavad seal vabas looduses meie Lahemaa rahvupargist enam kui kümme korda suuremal territooriumil.

Ameerika Ühendriikide üks sümboleid Yellowstone‘i rahvuspark paikneb ligi üheksa tuhande ruutkilomeetri suurusel alal.  Rahvuspargis leidub koiotte, piisonikarju, põtru, lumelambaid, grislisid, kopraid, baribale, hunte ja nelja liiki hirvesid, kuid seal ei ela mitte ühtegi inimest.

Yellowstone‘is saavad inimesed vabalt ringi liikuda, kuid kuna igal aastal langeb seal vähemalt üks inimene karu rünnaku ohvriks, siis soovitatakse seal liigelda gruppides ning olla loomadest aukartlikus kauguses.

Eestis võib turismiatraktsioonina näha vabas looduses elavaid karusid vaid Alutaguse metsades spetsiaalses loomavaatluse onnis. Teatud mõttes on Alutaguse karud dresseeritud onni külastajate ette ilmuma, kuna karude jaoks peidetakse söödaplatsile maiuseid nagu näiteks kalu ja küpsiseid.

Vaatamata spetsiaalsele loomade söödaplatsile on ka Alutaguse loomavaatluse onni külastajatele antud teada, et karude nägemine ei ole kindlustatud, kuigi varitsus kestab hilisõhtust varahommikuni.

Eelmisel aastal klassiekskursioonil Alutaguse karusid tulemuseta varitsemas käinud Uljam postitas oma blogis humoorikalt, et hommikul kella kuueks nägi õpetaja Karmen juba „nii õnnetu välja, et mine või ise akna taha karu mängima“.

Klassiekskurssiooni kokkuvõtteks kirjutas ta aga: „Meie karuvaatlusajal pidi karu nägemise tõenäosus olema 85%, nii et tegelikult meil ikka väga vedas, sest selle 15% hulka pääseda on nagu lotovõit. Kui õpetaja Karmen koduarvutis veebikaamera tööle pani, oli karu jälle platsil ning rüüstas oma karuküpsiste peidikut. Ma hoian nüüd pöialt, et kui esmaspäeval õpetaja kooli jalutab, siis tuleb talle karu vastu, äkki see muudab ta päeva veidi erilisemaks. Või siis palju…“

Vaata ka Yellowstone‘i rahvuspargi õpetlikku videot sellest, mida teha pargis karude nägemiseks ja kuidas käituda nendega kohtumisel.