Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Rukkiräägu pojad tükkisid lambakoerale kaissu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Põlvamaal Palojärve lähedal tuli pesakond rukkiräägu poegi talu õuele ning leidsid sealt endale turvalise olemise noore saksa lambakoera seltsis.

Talu perenaine Hille Lillemägi avastas erakordsed külalised siis, kui üks linnupoegadest oli koerale lausa kaissu pugenud.

 „Püüdsime poegi alguses mitte segada, aga nad olid ise nii julged, et jooksid isegi inimestel järel, ja üks neist sibas mulle lausa seeliku ääre alla“, naeris Hille.

Kaheksakuune Hera suhtus linnupoegadesse väga külalislahkelt: nuusutas neid uudishimulikult ning lasi endale külje alla pugeda.

Pole teada, kas linnupojad on jäänud ilma emata ja otsisid teda taga või lihtsalt tutvusid ümbruskonnaga. 

„Elame põldude ja metsade keskel ning lähedal lõigati just põllult vilja. Loodan väga, et nende ema vilja niitmisel hukka ei saanud,“ märkis Hille.

Rukkiräägupojad saavad iseseisvaks väga varakult ja on suutelised juba esimesel elupäeval pesast lahkuma.

Rukkirääk on Eestis väheneva arvukusega looduskaitsealune lind, keda pelgliku eluviisi tõttu näeb ülimalt harva. Kui rukkiräägul on võimalik, siis ta ei tõuse lendu, vaid jookseb heina või vilja sisse varjudes häirija või jälitaja eest ära. 

Tagasi üles