Loomakaitse Selts õpetab: kuidas päästa kodutut kassi

Kerttu-Kadi Vanamb
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kass.
Kass. Foto: Panther Media

Abivajavaid kasse on palju: neid on tänaval, kodudes väärkoheldud ning kaotsiläinud, ent nad kõik väärivad armastavat peremeest ja toredat kodu.

Eesti Loomakaitse Selts annab nõu, kuidas päästa kodutut kassi, sest kõik loomad väärivad abi ja head elu, mis iganes põhjusel nad tänavale juba sattunud on. 

Seltsi loodud juhendi «Päästa ise kodutu kass» eesmärgiks on innustada igaüht aitama kodutuid kasse, ja miks ka mitte võtma omale kass otse tänavalt. 

Kuidas tunda ära kodutut kassi

Olles märganud pikemat aega kodu ümbruses kassi luusimas ei saa alati kindel olla, kas tegemist on kodustatud kiisuga või mitte. Kuidas kindlaks teha, kas kiisul üleüldse on kodu või mitte?

Koduta kass on üldjuhul üsna pelglik. Isegi kui tal on kunagi kodu olnud, on tänaval viibimine tavaliselt kassid teinud ettevaatlikuks. 

Kassist ei tohiks niisama mööda kõndida, vaid talle midagi head pakkuda. Kodutu kass sööb enam-vähem kõike, kodukass võib tunda küll huvi toidu vastu, aga ta ei ahmi seda sisse. 

Esimesed sammud kassi leidmisel

Võimalusel tee kassist pilt ja pane koos kuulutusega ümbruskonna keskustesse üles. Kassist tuleks teatada ka loomadega tegelevatele mittetulundusühingutele. Juhul kui puudub teadmine, milline varjupaik piirkonnas on, võiks saata pildid kohalikule omavalitsusele ja infot küsida.

Aita ise kassi

Kui info on üles pandud, võiks kassi aidata ise. Varjupaikadel on kohustus kassi eest hoolitseda ja teda elus hoida seadusest tulenevalt 14 päeva. Kassi edasine saatus sõltub konkreetse varjupaiga võimalustest. 

Vabatahtlikud ei saa paraku kõiki kasse aidata. Sageli on abivajajatest järjekord. Sageli saab kassi aidata pakkudes talle hoiukodu. Juhul kui ei ole võimalust looma tuppa võtta, võiks rääkida majainimestega, ehk on kellelgi see võimalus siiski olemas. 

Kassi panemine transpordipuuri

Kass, kes on sõbralik ja laseb end silitada, vajab transpordipuuri. Sülle võttes ja tuppa jõudes võib loom ehmatada ja süles ära hüpata. Kass võib sundolukorras ja kinnihoidmisel küünistada ja hammustada. 

Kassiga peaks käituma tasa ja targu. Enne kinni püüdmist tuleks temaga sõbrustada ja lasta end tundma õppida. Kassi pole vaja tõsta turjast, vaid kahe käega esikäppade alt ja puuri panna. 

Juhul kui kassi tõsta ei saa, võiks kassi puuri meelitada mõne hea toiduga. 

Kui kass on pelglik

Kui kass on pelglik ja ei lase end puutuda, võiks kasutada spetsiaalset lõksu, mis on olemas nii Loomakaitse Seltsil kui ka abistavatel mittetulundusühingutel. 

Ka lõksu sattudes satub kass paanikasse ja hakkab lõksust väljapääsu otsima, ning võib oma nina ja näopiirkonda vigastada. Puur tuleb katta mõne suure lina või rätikuga.

Mingil juhul ei tohi hakata kassi õues püügipuurist transpordipuuri või kuhugi mujale ümber tõstma. Suure tõenäosusega leiab kass võimaluse, kuidas ümbertõstmise ajal jalga lasta. 

Kassi toomine (hoiu)koju

Toas võib kasutada spetsiaalset näitusepuuri, kuhu on talle varem valmis pandud magamisase ja liivakast. Nii tunneb ta end turvalisemalt, õpib kasutama liivakasti ja leiab üles söögi. 

Esialgu võib puur olla talle ka pesa eest kuhu varjuda. Näitusepuuri võib katta ka suure lina või rätikuga, väikses konkreetsete piiridega ruumis tunneb kass end tihtilugu rahulikumana. 

Esialgu ei tasu kassile näitusepuuri vett ja toitu panna, kuna loom võib asuda väljapääsu otsima ning võib need kiirelt ümber ajada. Söögi ja vee võib ette panna siis, kui kass on juba rahunenud.

Kass lahtiselt tuppa

Kui näitusepuuri ei ole, võiks leida väiksema kinnise ruumi kuhu kass panna. Alustuseks on hea vannituba. Ruumis peab olema kindlasti valgus. 

Ruumi tuleks panna söök, vesi ja liivakast ning seejärel lasta kassil uue elukohaga harjuda. 

Tänavalt tulnud kassi ravi ja parasiiditõrjed

Esimesel võimalusel tuleb loomaga minna veterinaari juurde tervist kontrollima. Kassile ei tohi anda inimese rohtusid, sest need võivad tekitada kahju või olla surmavad. 

Kassile tuleb anda ussi- ja kirburohtu. Ussirohtu on nii tableti, pasta kui ka turjale pandava vedeliku kujul. Efektiivseimad neist on tabletina ussirohi ning turjale pandav lahus. Lahuse puhul eelistada rohtu, mis mõjub nii kirpudele, täidele, kõrva- ja sügelislestadele ja ussidele. Nõu ja õiget ravimit ning ka õiget kogust saab küsida kliinikutest veterinaararsti käest.

Peale ussikuuri tegemist tuleb uuesti külastada loomaarsti kassi vaktsineerimiseks. Samuti plaanida peale raviprotseduuride tegemist täiskasvanu kassi korral steriliseerima või kastreerima minekut. 

Kassi söötmine

Kindlasti ei tohi ei kassile ega kassipojale anda söögiks piima. Selle asemel võiks pakkuda kohvikoort veega segatuna, hapukoort 10%, kefiiri ja petti. Piim on kassidel raskelt seeditav ja võib põhjustada kõhulahtisust ning muid seedehäireid.

Parim toit on vastavalt kassi vanusele kvaliteetne toit, mida tuleb osta vastavatest loomapoodidest või loomakliinikutest. Tänavakassi puhul tasub valida kõige rammusam ja kõige kõrgema kalorsusega kuivtoit, see aitab taastada kehakaalu. Hea on keedetud kana, toores toit (hakkliha, toores kanaliha jne) ja želeega kassikonservid. Kui annate kassile kala, ei tasuks sellega liialdada.

Kassil peab alati olema ligipääs temale mõeldud veega täidetud kausile, milles olevat vett tuleb vahetada iga päev.

Kassi kodustamine

Kui kass on uue elukorraldusega harjunud, võib hakata teda harjutama lahtises toas viibimisega. Leidnud koha diivani all või kapi taga, siis ei tasu kassi sealt kohe välja kiskuma või ajama hakata. Loomale tuleb anda aega kohanemiseks ja kui kõik on vaikne ja rahulik, tuleb ta sealt ise välja.  Hea oleks jätta söögikausid peidukohast eemale, et kass peidust välja tuleks. 

Peidus olemise ajal rääkida võiks kassiga rääkida rahuliku ja maheda häälega. Teda tuleb kiita ja rääkida talle, kui tore kass ta on, sest loom tajub inimese hääles rõõmu ja positiivsust.

Kui kass juba hakkab vaikselt ringi liikuma, siis tuleb oodata kuni ta ise tuleb pai küsima. Vägisi ei maksa minna teda sülle võtma või teda silitama, vaid vaikselt hakata harjutama ja lähenema. Kass vajab aega ja kannatust, et inimest usaldama õppida. Põrandale võib jätta mänguasju ja proovida temaga näiteks nööriotsas rippuva suletutiga mängida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles