/nginx/o/2011/08/27/723856t1h1674.jpg)
Maailma ookeanites on 550 liiki haisid, kellest kaksteist protsenti helendavad.
Miks mõned haid helendavad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helendavaid kalu jagatakse kahte gruppi: etmopterus spinax ja dalatias licha. Tegemist on väikeste elukatega, kelle pikkus umbes 50 sentimeetrit. Toituvad nad väikestest kaladest, kirjutab National Geographic.
Nad elavad sügaval ookeanis, seetõttu ei ole nende elukorraldus meile hästi teada. Ainuüksi etmopterus spinaxi on 38 erinevat liiki ja teadlased avastavad uusi liike iga paari aasta tagant.
Claes on kalu ligi kakskümmend aastat uurinud ja tasapisi kokku pannud põhjusi, miks mõned haid helendavad. Tegemist on pisikese organiga, mis enamasti asetseb kõhus, mõnel juhul ka küljel. Siiani on teadmata, kuidas see valgust toodab, aga Claes ja tema kaaslased on jõudnud põhjusteni, miks haid helendavad.
Esimesena saadi teada, et haid kasutavad valgust kamuflaažina. Isegi siis, kui nad elavad nii sügaval ookeanis, valitseb oht neid üleval. Helendus sulab kokku ülalt tuleva valgusena ning hajustab kalade kontuuri – see tähendab, et neil puudub vari.
Etmopterus spinax kasutab valgust hoiatamise eesmärgil. Kala kaks selgroolüli on nähtavad kolme kuni nelja meetri ulatuses, mille helendus annab liigikaaslastele märku lähenevast ohust, aga ei anna haid kiskjale välja.
Teadlased arvavad, et etmopterus spinax kasutab valgust omavahel suhtlemiseks. Haid, kellel on helendav organ kõhus, kasutavad seda ilmselt vaid enese peitmise eesmärgul, ent haid, kellel on organ küljel, võivad seda kasutada liigikaaslaste leidmiseks.
Claes avastas, et haidel on oskus helendust sisse ja välja lülitada. «Algul mõtlesime, et nad oskavad vilgutada, siis mõistsime, et tegemist on optilise illusiooniga,» selgitab teadlane. Selgus, et helendav organ toodab väikese valgusvihu, mis on nähtav ainult teatud nurga alt. Kui haid ujudes keha vasakule ja paremale liigutavad, jääb mulje just kui vilgutamisest. «See tõesti meenutab jaanimardika vilgutust, tundub, et nii nad omavahel suhtlevadki,» räägib Claes.
Claes arvab, et esimene helendav hai kasutas valgusorganit kamuflaažina, geneetilise arengu tulemusel hakkasid organid kehas ülespoole liikuma ning nii saadi suurem võimalus sügaval vees liigikaaslasi kohata.